Soome luuletaja saab juubeliks hiiukeelsesse raamatusse

Foto: Miikka Lappalainen

​Armastatud soome luuletaja Heli Laaksonen tuleb Eestisse esitlema oma hiiu keeles ilmunud valikkogu «Ole ise». Luuletused on tõlkinud «Hiiu keele raamandu» autor Järvi Kokla. Raamatut esitletakse 26.-29. novembril Hiiumaal, Tartus ja Tallinnas.

Lisaks autorile ja tõlkijale esineb Kärdlas hiidlasest näitleja Margus Tabor, Tartus Laaksoneni luuletuste võrundaja Jan Rahman ja Tallinnas lätindaja Guntars Godiņš.

KES TA ON?

Heli Laaksonen on kirjutanud viis murdeluulekogu, mida on müüdud üle 200 000 eksemplari. Ta korraldab luuleturneesid ja saalid on välja müüdud nagu poplauljal. See tähendab, et tema edelasoome murdes kirjutatud luuletused kõnetavad inimesi kõikjal Soomes. Ka Lätis on Heli populaarne. Tema 2012. aastal Vidzeme liivi murdes ilmunud tõlkeluulekogust on seal tehtud mitu kordustrükki. Bulgaariakeelne kogu ilmus paar aastat tagasi. Eesti lugeja on saanud maitse suhu võrukeelsete tõlgete kaudu Heli ja Jan Rahmani ühisesluulekogus «Maapuupäiv». Kolm hiiukeelset  tõlkeluuletust on ilmunud «Hiiu keele raamandus».

Luuletaja Heli Laaksonen Foto: Miikka Lappalainen

Pole kahtlustki, et Laaksoneni luuletused oleks populaarsed ka siis, kui need oleks kirjutatud kirjakeeles, kuid murre lisab neile vürtsi. Pealegi on murdes kirjutamine Heli jaoks ainuvõimalik, sest see on tema esimene keel, emakeel, milles oma mõtteid ja tundeid väljendada on kõige parem.

Vaata kirjandusfestivalil HeadRead salvestatud intervjuud: 

Laaksonen õppis 1990. aastatel Tartu ülikoolis eesti keelt ja sai just siin idee hakata kirjutama oma emakeeles, nagu seda tegid noored Lõuna-Eesti luuletajad. Ka tema värskeima luulekogu, murdeluuletusest koosneva aabitsa eeskujuks on Eesti murde- ja luuleaabitsad. Eestit on tunda ka tema luuletustes. Heli tuntuim luuletus «Lehm ja koiv» (Lehm ja kask) on inspireeritud Tallinna–Tartu maanteel bussiaknast nähtud kase all lamavast lehmast, kel polnud mingeid muresid. Kahe tema luulekogu pealkirja juured on Eestis. Esikkogu «Pulu uis» (Tuvi ujus) nimiluuletus sündis, kui Helile tundus, et ta nägi Emajões ujumas tuvi. Luulekogu «Sulavoi» pealkirjas on keelemäng, sest soome keeles on sulavõi voisula, aga Heli meelest kõlab eestipärase sõnade järjekorraga sulavoi palju armsamalt.

Tundub lausa iseenesestmõistetav, et eelmisel aastal soome keeles ilmunud Andrus Kivirähki „Kaka ja kevade“ tõlkija on just Heli Laaksonen. Nende maailmanägemises ja huumorimeeles on midagi väga sarnast.

Heli luuletused kõnetavad nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Need räägivad argielust, armastusest ja eneseotsingutest ning on vürtsitatud vallatu iroonia ja absurdimaigulise huumoriga, sekka nukra alatooniga mõtisklusi.

Tõlkija JÄRVI KOKLA kommentaar:

«Heli luuletusi lugedes tundusid need kohe omad. Tõlkisin esimesed luuletused lauasahtlisse juba 15 aastat tagasi. Aeg-ajalt olen neid siiski sõpradele ette lugenud ja paar korda oleme luuletusi ka Heliga koos esitanud. Tema oma ja mina oma emakeeles. Eestlased ja eriti hiidlased on siis küsinud, millal hiiukeelseid lugeda saab. Olin aastaid veendunud, et ei saagi, sest võimatu on kirja panna nii omapärast ja nüansirikast hääldust kui hiiu keeles. Nüüd on tegu siiski tehtud ja valik luuletusi kaante vahele saanud.

Minu hiiu keel on Pühalepa kandi keel. Selline, mida rääkisid mu isa ja vanaema. Mujalt pärit hiidlasele võib mõni asi selles tunduda kummaline, mis siis veel saarlasest või mandriinimesest rääkida.

Murdes kirjutades tuleb alati teha kompromisse häälduse täpsuse ja loetavuse vahel – püüdsin hääldust märkida nii hiiupäraselt kui võimalik, kuid paratamatult pidin arvestama kirjakeele võimalustega. Kel vaja, saab abi raamatu lõpus olevast sõnastikust. Kes soovib hiiu keelde põhjalikumalt süveneda, võtku ette «Hiiu sõnaraamat» või «Hiiu keele raamand».»

Lõpetuseks Heli Laaksoneni tuntuim luuletus hiiu keelde seatuna:

LEHM JA KASK
Ma taha olla lehm kase all.
Ma’p taha edugas olla.
Ma’p taha arvudid öppida.
Ma’p taha psühhuloogi juure minna.
Ma’p taha seda kirja posti viia.
Ma’p taha töötukassase helista.
Ma’p taha mäleta ühtegid pin-koodi.
Las ma ole lehm kase all.
Viige mo väsin nahk kambri pärandale,
ahju ede.

«OLE ISE»

• Heli Laaksoneni hiiukeelne tõlkekogu;
• Tõlkija Järvi Kokla;
• Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus; 
• Luuletusi viiest luulekogust ja varem ilmumata luuletuste tõlkeid;

ESITLUSED:

• 26. novembril kell 16 Hiiumaa muuseumi Pikas Majas Kärdlas. Külalisena Margus Tabor; 
• 28. novembril kell 18 Kirjanduslikul teisipäeval Tartus Kirjanduse Majas. Külalisena Jan Rahman; 
• 29. novembril kell 18 Kirjanduslikul kolmapäeval Tallinnas Kirjanike Majas. Külalisena Guntars Godiņš.

Korraldajad ja toetajad: Eesti Kirjanike Liit, SA Hiiumaa muuseumid, Soome Instituut, Soome Kirjanduse Teabekeskus FILI, Eesti kultuurkapitali Hiiumaa Ekspertgrupp