Eksperdid: maailma liidrid on Aafrika orjandusest pikalt vaikinud (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Misrata migrandilaager Liibüas.
Misrata migrandilaager Liibüas. Foto: ISMAIL ZITOUNY/REUTERS/Scanpix

Liibüas ilmsiks tulnud migrantide müümine orjadeks pole üksikjuhtum, sest 2016. aastal oli tänapäevase orjanduse ohvreid maailmas hinnanguliselt üle 40 miljoni ja riigijuhid on probleemist juba ammu teadlikud.

Telekanal CNN andis 14. novembril eetrisse filmilõigu oksjonist, kus mustanahalisi mehi pakuti Liibüa ostjatele põllutöölisteks ja müüdi maha 400 dollari eest.

Uudis pälvis rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu. Prantsusmaa taotles Liibüas toimuva arutamiseks ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist ning Prantsuse president Emmanuel Macron nimetas Liibüas toimuvaid orjaoksjoneid inimsusevastasteks kuritegudeks.

Vabaühendused ja eksperdid süüdistasid seevastu rahvusvahelise kogukonna ja riikide liidreid silmakirjalikkuses.

«Kui tavainimesed välja arvata, siis teadsid sellest kõik: valitsused, rahvusvahelised organisatsioonid, poliitilised liidrid,» ütles mõttekoja Ideede Aafrika analüütik Hamidou Anne.

«Pantvangistamine, vägivald, piinamine ja vägistamine Liibüas on hästi dokumenteeritud,» lausus vabaühenduse Amnesty International Lääne-Aafrika haru juht Alioune Tine. «Oleme rääkinud orjandusest väga pikka aega.»

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon teatas aprillis turgudest, kus migrantidest on saanud sisuliselt kaubaartikkel.

Mitu kuud hiljem kirjutas arstide vabaühenduse Piirideta Arstid juht Joanne Liu avaliku kirja Euroopa valitsustele, milles hoiatati laialdase inimröövi, piinamise ja väljapressimise äri eest.

«Kas Euroopa valitsused on sissevoolu piiramise katsete käigus valmis maksma hinda vägistamise, piinamise ja orjanduse eest?» küsis Liu. «Me ei saa öelda, et me ei teadnud sellest.»

Amnesty ametniku Alioune Tine'i sõnul on Euroopal kanda fundamentaalne vastutus Liibüas toimuvate rikkumist eest, sest Euroopa üritab takistada migrantide saabumist oma kaldale iga hinna eest. Samas rõhutas ta, et vastutavaid osapooli on veel.

«Aafrika riigid ei tee midagi, et nende noored jääksid, et anda neile tööd,» lisas Tine.

Analüütik Hamidou Anne märkis, et olukorra on osaliselt põhjustanud ka Aafrika liidrite passiivne suhtumine ja süstemaatiline rassism Magribi riikides (Põhja-Aafrika islamiriigid).

Migrandid Trans-Sahara rändeteel.
Migrandid Trans-Sahara rändeteel. Foto: ISSOUF SANOGO/AFP

Liibüast sai oluline transiitriik Sahara-tagusest Aafrikast Euroopasse tulevatele migrantidele pärast Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi kukutamist 2011. aastal. EL üritab peatada migrantide liikumist Euroopasse, kuid liidritel on raskusi lahenduste leidmisega teisel pool Vahemerd olevatele majandus- ja sõjapõgenikele.

Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopulos ütles uudisteagentuurile AFP neljapäeval, et EL töötab väsimatult lahenduste leidmiseks.

Tine'i sõnul peaks orjanduse võtma 29.-30. novembrini Abidjanis toimuva Aafrika Liidu tippkohtumise päevakorda. Selle idee on välja käinud ka Nigeri president Mahamadou Issoufou.

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja sihtasutus Walk Free kirjutasid septembris ühisuuringus, et kaasaja orjanduse ohvreid oli 2016. aastal maailmas hinnanguliselt üle 40 miljoni inimese.

Arvu sees on umbes 25 miljonit sunnitöölist ja 15 miljonit sunniabielus inimest. Viimastest pea kõik on naised ning iga kolmas on alla 18-aastane. Ühendused rõhutasid tollal, et arvud on tõenäoliselt veelgi suuremad.

Raportis kirjutatakse, et mitu uuringut peavad migratsiooni ja inimkaubandust omavahel seotuks, eriti rändeteedel.

Tänavu Liibüast Euroopasse teel olnud migrantidest kolm neljandikku ütlesid IOM-ile, et nad sattusid inimkaubanduse väärkohtlemise ohvriks.

Orjanduse vastane meeleavaldus Prantsusmaal Lyonis.
Orjanduse vastane meeleavaldus Prantsusmaal Lyonis. Foto: KONRAD K./SIPA/KONRAD K./SIPA

«Ebaseaduslikud piiriületajad võivad sattuda lunarahanõudmise, inimröövi, väljapressimise, füüsilise või seksuaalse vägivalla või inimkaubanduse ohvriks,» kirjutati raportis. «Nad võivad usaldada end reisi alguses vabatahtlikult inimsmugeldajate kätte ja sattuda retke käigus inimkaubanduse ohvriks.»

Kaasaja orjandus on kõige levinum Aafrikas, mõjutades 7,6 inimest iga tuhande inimese kohta. Aafrikale järgneb Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, kus näitaja on 6,1 inimest iga tuhande inimese kohta.

Absoluutarvuliselt on 62 protsenti kõikidest ohvritest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus sunnitööliste suhtarv on suurim. Seal on igast tuhandest inimesest neli sunnitöölised.

Aafrikas elab sundabielus 4,8 inimest iga tuhande inimese kohta - maailma keskmine on 2,1 iga tuhande kohta. Orjadest 71 protsenti ehk pea 29 miljonit on naised ja tüdrukud. Kümme miljonit ehk iga neljas kaasaja orjanduse ohver on laps.

Umbes veerand 25 miljonist sunnitöölisest töötab eramajapidamistes, kuid neid võib leida ka tehastest, ehitusplatsidelt, farmidest ja kalalaevadelt.

Orjadest üle pooled võlgnevad raha sellele, kes neid kinni peab. Teised ei saa põgeneda, sest nad on kas sunniviisiliselt uimastite mõju all, neile makstakse võlgadest vabanemiseks liiga vähe või nad on koju naasmiseks kodust liiga kaugel.

Umbes viis miljonit neist sunnitakse prostitutsiooni ning prostitutsiooni sunnitud inimestest 99 protsenti on naised. Sunnitöölistest pisut üle nelja miljoni on pannud tööle riigiametid.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles