:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7353503t1h7162.png)
Soomlased on juubeliaasta auks valinud kõikvõimalikke ja võimatuid asju, inimesi ja helisid. Nüüd on selgunud ka soomlaste kasutatuim vandesõna. Huvitav on seejuures, et sõna juured on pärit Baltimaadest.
Asi selge: see on soomlase lemmikvandesõna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomate lugejad on usinalt lemmiksõimu sõelunud. 27. novembri hommikuks oli hääletanuid ühtekokku 21 475. Soome keele kõige jõulisemaks vandesõnaks valiti perkele – sõna poolt hääletas enam kui 13 000 inimest.
Sõimusõnade asjatundja Soomes, kirjanik Jari Tammi ei ole tulemust kommenteerides sugugi üllatunud.
/nginx/o/2017/11/27/7353537t1h07a9.png)
«See sõna kõneleb palju lehelugejate sõimueelistustest ja -maitsest. Perkele on klassikaline ja mistahes mõõdupuuga võttes väga võimsa väega vandesõna,» avaldab Tammi.
Enam kui 25 aastat sõimusõnu uurinud kirjanik leiab suisa, et perkele on sobivaim sõna soomlase suhu mistahes sandis situatsioonis.
«Sõna rütm ja foneetika teevad sellest täiusliku.»
Samal arvamusel on ka hääletustulemusi kommenteerinud lugejad: «Sõna tekitab kohati isegi aukartust ning sellest on abi iseäranis välismaal – ütled korra ja asjad laabuvad. Hea on, et sama sõna mõjub ka teisele soomlasele öeldes.»
PERKELE on sõimu-uurija sõnul hea «põrisev». Selles ühenduvad kolm tugevat konsonanti e-vokaaliga, kiskudes suu teravaks kriipsuks. Tammi sõnul on sõna võim suurim hambaid kiristades.
Perkele sõna juured on Baltimaades, täpsemalt leedu keeles. Nimelt tähendab leedulaste perkúnas on äiksejumalat ja perkúnija on äike. Läti keeleski on äike üsna sarnane sõna: perkuons.
«Siit võib järeldada, et perkele on alguse saanud kõuekõminat matkivast sõnast,» usub sõimusõnade uurija Tammi.