Täna ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunali (ICTY) kohtuistungil mürki joonud sõjakurjategija Slobodan Praljak suri, teatas Horvaatia riigimeedia.
Video ja fotod: Haagi kohtupingis mürki joonud sõjakurjategija suri (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7359841t1h04b4.jpg)
Bosnia horvaadist endine sõjaväejuht jõi mürki mõni sekund pärast seda, kui ICTY jättis jõusse 2013. aasta otsuse, mille alusel mõisteti oma tegude eest 1992.–1995. aasta Bosnia sõja ajal 20 aastaks vangi.
Praljak hüüdis otsuse selgumise järel vihaselt «Praljak pole kurjategija» ja jõi siis väikesest pruunist pudelist. Istung katkestati, sest tema advokaat ütles, et ta klient võttis enda sõnul mürki.
Haagis kohapeal viibiva BBC reporteri Anna Holligani sõnul valitses kohturuumis pärast vahejuhtumit segadus, sündmuskohale kutsuti kiirabi, kuid Praljaki elu ei suudetud siiski päästa.
UŽIVO iz Haga: Tim za reanimaciju je ušao u sobu u koju je Praljak izveden. Došao je i helikopter. Vjerovatno će biti odvezen u bolnicu #Hag #Prlić #Praljak pic.twitter.com/kdwSIiAAwp
— BIRNBiH (@BIRN_BiH) November 29, 2017
/nginx/o/2017/11/29/7359863t1hb490.jpg)
Intellektuaalist sõjakurjategija
72-aastaselt surnud Praljak oli enne Balkani sõdasid kirjanik ning teatri- ja filmilavastaja. Sõja ajal tõusis ta kindrali auastmesse.
Ta oli üks kuuest Bosnia horvaatide poliitika- ja sõjaväejuhist, kes asusid naaberriigi Horvaatia toel 1992.-1995. aasta sõja ajal Bosnia vägede vastu ning üritasid moodustada relva toel Bosnias etniliselt homogeenset horvaadi piirkonda.
Enne sõda lavastas Praljak mitmes teatris, sealhulgas ka Mostaris, mille ajaloolise silla õhkulaskmiskäsu andmises teda süüdistati.
Süüdistus Mostari silla õhku laskmises
16. sajandist pärit Mostari sild hävines tankitules 1993. aastal, kui Bosnia moslemid ja horvaadid omavahel arveid klaarisid.
Mostari silla tellis 1557. aastal Osmani impeeriumi valitseja Suleiman Suur ning arhitekt Mimar Hajrudini üheksa-aastase töö tulemusena valmis see 1566. aastal. Legendi kohaselt põgenes arhitekt silla avamisööl linnast, kuna kartis, et kui sild peaks varisema, ootab teda surmanuhtlus.
Sild taastati alles 2004. aastal, kasutades selleks jõepõhjast välja toodud originaalkive ja sama tehnikat, mis silla ehitamise ajal. Taasehitamine läks maksma umbkaudu 12,25 miljonit eurot ja selleks saadi abi ka välisriikidelt, UNESCO-lt ja Maailmapangalt.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7360041t1h9211.jpg)
Tänane kohtuistung pidanuks olema 24 aastat tegutsenud Haagi sõjatribunali jaoks viimane, sest ÜRO rahvusvahelise kohtu tegevusele oli kavas 2017. aastaga joon alla tõmmata.