JAANUS PIIRSALU KRIMMI PÄEVIK: kaheksas päev – FSB lahkumisüllatus piiril (6)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Meil oli meeles, et Krimmi tulles ületasime Tšongaris Vene-Ukraina piiri/kontrolljoont neli tundi. Aga oli veel üks asjaolu, mis tegi mind enne tagasiminekut Kiievisse veidi ettevaatlikuks.

Nimelt küsis Vene poolel meid ülekuulanud erariietes FSB-lane mult otse, kas kavatsen ka seekord kohtuda krimmi-tatarlaste keelatud Medžlise ühe juhi Nariman Dželjaliga, kes on üks väheseid veel Krimmi jäänud krimmi-tatarlaste endistest juhtidest, kes pole Moskva poolele üle läinud. Ma ei ütleks ka, et oleks eriliselt Ukraina-meelne (Ukraina ajal polnud krimmi-tatarlastel tegelikult midagi erilist hõisata) – ta on ise öelnud, et tema eesmärk on oma rahvale suuremate õiguste saamine Krimmis, kaasa arvatud krimmi-tatarlaste reaalne kaasamine Krimmi juhtimisse. Mida ei toimunud ei Ukraina ega toimu praegu Vene ajal.

Vene eriteenistustele on aga Nariman kahtlemata punaseks rätikuks, kuigi tema vastu ühtegi kriminaalasja algatatud (seni) pole. Kahjuks ei õnnestunud Narimaniga kokku saada erinevatel põhjustel. Küll aga kohtusin mõnede teiste krimmi-tatarlastega, kes pole eriteenistuste silmis pehmelt öeldes heas kirjas. Aga kuna ka nende kellegi vastu minu teada kriminaalasju polnud algatatud ega neid tagaotsitavateks kuulutatud, siis ma ei näinud kohtumistes probleemi.

Mida ma aga kartsin oli see, et piiril hakkab FSB meid põhjalikult küsitlema nende kohtumiste kohta. Ja kuna me poleks sellele teemal (et avaldada nimesid ja sisu) kindlasti kokkuleppele jõudnud, siis ma ennustasin, et meil võib päris kaua minna.

Simferoopolist sõitsime taksoga välja juba kell 5 hommikul. Kell 6.45 olime piiril. Kohe meid piiripunkti sisse ei lastud, värav oli kinni. (Kuigi eelinfo järgi pidi punkt lahti olema ööpäevaringselt.) Kell 7 saime piiripunkti sisse, kusjuures olime kõige esimesed.

Meie passid võeti peale pisukest ootamist letti. Üllatus oli suur, kui templid mu passi löödi. Järgmisena läks Liis, ja siis oli raadiosaatjast kuulda, kuidas passe kontrollinud piirivalvurile anti resoluutses toonis käsk ükskõik mis põhjusel sundida meid ootama. Ma sain aru nii, et meiega tahetigi vestelda.

Meid jäeti õuele ootele (võis olla paar kraadi miinust) ning valvama pandi meid sümpaatne Siberi kutt. Ta tahtis meiega hirmsasti rääkida: uuris Eesti kohta, mis Krimmis meeldis, küsis Liisilt, kas Eestis on kõik tüdrukud nii ilusad jne. Lõpuks oli veel nii lahke, et pakkus külmetavale Liisile oma kindaid.

Kulus umbes pool tundi, kui Siberi kutt jälle uurima läks, et mis siis meiega edasi saab. Suur oli üllatus, kui ta tagasi tulles meile passid andis ja soovis head teed! Ei tahetudki meiega vestelda. Ju siis ei viitsitud või ei peetud meid ikkagi nii olulisteks. Ma ei saa öelda, et see mind ei rõõmustanud.

Ukraina-poolel läks ka üsna siva ning nii olimegi vastu kõiki meie ootusi kontrolljoone/piiri ületanud kõigest poolteise tunniga.

Selline näeb siis välja ukrainlaste poolt vaadatuna välja ajutine kontrolljoon Venemaaga Krimmi viival maakitsusel Tšongaris. 
Selline näeb siis välja ukrainlaste poolt vaadatuna välja ajutine kontrolljoon Venemaaga Krimmi viival maakitsusel Tšongaris. Foto: Liis Treimann

Uudistest mõni ehk mäletab, et aasta-kaks-kolm tagasi (eriti 2015. aastal) oli teemaks, et krimmi-tatarlaste vabatahtlik üksus nimega Askar blokeeris seda piiripunkti. Ei lasknud üle kaupasid Ukrainast ja kontrollis omalt poolt ka inimesi (lisaks piirivalvele), kes üle läksid või tulid. Oli juhuseid päris palju kus nad ka inimesi ei lasknud üle. Tänaseks on kaupade keeld vastu võetud riiklikul tasemel, mistõttu blokaad pole enam aktuaalne.

Maanteele on aga mõned tõkkepostid veel endiselt igaks juhuks alles jäetud. Umbes kilomeeter enne piiripunkti on alles ka veel Askari tugipunkt-baas, aga kohaliku taksojuhi sõnul pidi seal pidevalt kohal olema alla kümne võitleja. (Blokaadi tippajal oli Askari pataljonis mitusada meest.)

 FOTO: Selline näeb välja praeguseks maha jäetud Askari-patajoni blokkpost.
 FOTO: Selline näeb välja praeguseks maha jäetud Askari-patajoni blokkpost. Foto: Liis Treimann

Krimmi maakitsusega piirnevas ukrainlaste Heniitšenski rajoonis elab muide ligi 10 000 krimmi-tatarlast. Need on krimmi-tatarlaste pered, kes jäid sinna elama veel Nõukogude aja lõpust, kui nad olid saanud lahkuda juba küüditamiskohast Kesk-Aasiast, aga veel ei lubatud neid ka tagasi oma ajaloolisele kodumaale Krimmi. Nii nad kolisidki siis kohe Krimmi lähedale. Kohalikus Novoaleksejevka koolis pidi 70 protsenti lastest olema krimmi-tatarlased. 

Ongi selleks korraks Krimmist kõik. Oodake nüüd mu pikemaid lugusid Krimmi muutumisest, kohalike eestlaste arvamustest elust Vene-Krimmis, Tõnis Paltsi võitlustest Sevastoopolis, eestluse seisust ning Putini krimmi-tatarlastele antud lubaduste täitmisest.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles