Venemaal Amuuri oblastis asuvalt Vostotšnõi kosmodroomilt möödunud nädala teisipäeval orbiidile saadetud ilmasatelliit Meteor-M jäi pärast õhkutõusu teadmata kadunuks ja kukkus siis tagasi Maa peale, sest tehnikud unustasid selle kanderaketi ümberprogrammeerida, vahendab The Times Moskva teadet.
GALERII: Venemaa tehnikat täis raketi kukutas alla labane näpuviga (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi pärast edukaks kuulutatud starti teatas Vene kosmoseagentuuri Roskosmos, et esimese plaanitud sideseansi käigus ei õnnestunud kosmoseaparaadiga ühendust saada, sest see ei asunud oma sihipärasel orbiidil, märkides napilt, et Roskosmose meeskond tegeleb olukorra lähema uurimisega. Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS teatel levis kosmosetööstuses ka juba enne starti kahtlusi, et õhkutõusul võib esineda probleeme raketi ülemise astme mootoriga Fregat, mille ülesandeks ongi satelliidi õigele orbiidile toimetamine.
Tegelikuks põhjuseks osustus aga tehnikute hajameelsus, mistõttu arvas Sojuz-2.1b kanderakett jätkuvalt, et stardib Kasahstanis asuvast Baikonuri raketistardipaigast, mitte uuelt Venemaa Vostotšnõi kosmodroomilt.
Kanderakett Sojuz-2, pardal 2750 kg kaaluv ilmasatelliit Meteor-M ja 18 väiksemat satelliiti, püüdis end positsioneerida vastavalt vanadele koordinaatidele ja liikus seetõttu vales suunas, pöörates siiski peagi peale õhkutõusu otsa ringi ja sööstes siis tagasi Maa suunas.
Lisaks Venemaa enda tehnikale ebaõnnestus seega Sojuz-2 orbiidile toimetada ka Kanada, Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Saksamaa, Rootsi ja Norra tehnika.
See polnud esimene probleemne raketistart Kaug-Itta ehitatud uuelt kosmodroomilt, mille ehitus on läinud maksma 300-400 miljardit rubla (4-5,3 miljardit eurot).
Ka möödunud aasta 26. aprillil aset leidnud esimene raketistart, kui kosmodroomilt startis kanderakett Sojuz-2.1a koos kolme satelliidiga ja milleks oli kohale sõitnud Venemaa president Vladimir Putin, lükati tehniliste probleemide tõttu 24 tunni võrra edasi, uus katsetus oli siiski edukas.
Vostotšnõi kosmodroomi ehitustöödega alustati 2012. aastal, et leevendada Venemaa sõltuvust Kasahstanis Bajkongõris asuvast kosmodroomist, mille kasutamise eest peab Moskva maksma renti 115 miljonit dollarit aastas.
Suuremahulised arendustööd jätkuvad Vostotšnõi kosmodroomil siiani ning juba tulevast aastast peaks see asuma tööle venelaste peamise kosmosekeskusena. Vene asepeaminister Dmitri Rogozini sõnul, kelle vastusalasse kuulub kosmose- ja kaitsetööstus, jätkab Venemaa Bajkongõri kasutamist mehitatud missioonide teelesaatmiseks kuni aastani 2023.
Järgmine raketistart Venemaa uuelt kosmodroomilt on planeeritud 22. detsembriks.
Roskosmose video raketi õhkutõusmisest 28. novembril: