/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/05/7379421t1ha53f.jpg)
Kataloonia erakonnad käivitasid täna ametlikult oma valimiskampaania 21. detsembri piirkondlikeks valimisteks.
Kataloonias algas valimiskampaania (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtsamad separatistlikud kandidaadid on seejuures kas eksiilis või vanglas ja uuringud viitavad pingelisele konkurentsile.
Hispaania ülemkohus vabastas esmaspäeval kautsjoni vastu kuus katalaani poliitikut, kuid jättis uurimise ajaks vahi alla tagandatud asepresidendi Oriol Junquerase ja veel kolm separatistlikku liidrit.
Esmaspäeval peeti ka esimesed kihutuskoosolekud. Kataloonia liider Carles Puigdemont osales videokonverentsil Belgiast, kuhu ta põgenes pärast seda, kui regiooni parlament kuulutas 27. oktoobril välja iseseisvuse.
«Nemad (Madrid) tahavad üles seada võimalikult palju takistusi, et me ei saaks kandideerida võrdsetel alustel teiste kandidaatidega,» lausus ta enne keskööd pöördumises oma erakonna koosoleku poole Barcelonas.
«Hääletajad saavad valida riigi ja alistumise vahel, nad saavad valida katalaani institutsioonide ja Madridi tumedate tegelaste vahel,» lisas Puigdemont, kelle väljaandmist Hispaania nõuab.
Madrid soovib mõista Puigdemonti ja teised vangistatud separatistlikud liidrid vangi mässu eest, mis näeb ette maksimaalselt 30-aastase vanglakaristuse. Aga samuti ka riigi raha väärkasutamise eest.
Madrid kuulutas uued valimised välja pärast iseseisvusdeklaratsiooni, olles tagandanud Kataloonia valitsuse ja peatanud piirkonna autonoomia. Hispaania keskvõim loodab, et see taastab regioonis «normaalsuse».
Kataloonia tagandatud valitsuse 13 liikmest kandideerivad valimistel 12. Separatistliku leeri juhipositsiooni eest võistlevad Puigdemont ja Junqueras.
Viimastel piirkondlikel valimistel 2015. aastal kogusid iseseisvusmeelsed erakonnas 47,8 protsenti häältest, mis andis neile 135-kohalises Kataloonia parlamendis napi enamuse ehk 72 kohta.
Separatistlikud parteid on küll ühtsed vastuseisus Madridi «repressioonidele», kuid lõhenenud oma piirkonna tulevikus osas.
Puigdemonti erakond PDeCAT ja Junquerase vabariiklik vasakpartei ERC kandideerisid kahe aasta eest valimistel ühise nimekirjaga, kuid teevad seda seekord eraldi.
Esmaspäeval avaldatud Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse (CIS) arvamusuuringu kohaselt koguvad iseseisvusmeelsed parteid 44,4 protsenti häältest ja 66–67 kohta ehk napilt alla absoluutse enamuse.
Kolm kindlalt iseseisvuse vastu olevat parteid saavad vastavalt uuringule häältest 44,3 protsenti ja 59–60 kohta.
Kaalukeeleks näib saavat En Comu – allianss, mis ühendab vasakpoolset Podemost ja Barcelona linnapead Ada Colaud. Prognooside kohaselt parlamendis üheksa kohta koguv En Comu on iseseisvuse vastu, kuid toetab siduvat referendumit.