Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Saksa piloodid keelduvad migrante deporteerimast

Täiendatud 12.48

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Müncheni lennujaamast veebruaris startinud lennuki pardal olid tagasi Afganistani toimetatavad migrandid. | FOTO: imago stock&people/imago/epd/Scanpix

Mitmed piloodid üle Saksamaa on keeldunud teenidama lende, mille eesmärk on deporteerida eitava asüüliotsuse saanud migrandid tagasi nende koduriiki, vahendab Deutsche Welle. Samal ajal kaebavad aina enam asüülitaotlejaid oma avaldusi edasi - ja võidavad.

Valitsuse andmetel on alates selle aasta jaanuarist kuni septembrini ärajäänud lausa 222 kavandatud deporteemislendu. Piloodid pole nõustunud afgaanidest migrante nende koduriiki tagasi sõidutama, sest see pole turvaline elukeskkond. Tegu on vastuolulise teemaga, sest kuigi deporteerimist käsitlevas seadusandluses kuulub Afganistan nö ohutute päritolumaade sekka, on seal piirkonniti sõdimine siiani igapäevane.

85 keeldumist tulid Saksa suurima lennukompanii Lufthansa ja selle tütarettevõtte Eurowingi lendurite poolt. Enamik, 140, tühistatud lendudest oleks pidanud algama Saksamaa suurimalt Frankfurdi rahvusvaheliselt lennuväljalt ja ligikaugu 40 Düsseldorfist, kus on juba tavaks kujunenud, et deporteerimislendude eel koguneb lennujaama ka hulgaliselt meeleavaldajaid.

Järgmise aasta veebruarist hakkavad Saksamaal negatiivse asüüliotsuse saanud migrandid saama igaüks peopeale 3000 eurot, tingimusel, et nad deporteerumisega nõustuvad.

Hoolimata deporteerimisete üldarvu kasvust, on Saksamaa jätkuvalt migrantide peamine sihtriik Euroopa Liidus - lausa nii, et 2017. aastal töötas Saksamaa läbi rohkem asüülitaotluseid kui kõik teised 27 ELi liikmesriiki kokku.

Euroopa statistikaameti Eurostat andmetel langetas Saksa migratsiooniameti (BAMF) selle aasta esimese kuue kuuga 388 201 asüüliotsust.

Ajal, kus sakslased on võtnud tagasisaatmise aina jõulisemalt käsile, on märkimisväärselt kasvanud ka oma asüüliotsuse edasikaevavate migrantide arv. Ligi iga teine esimesel poolaastal tehtud migratsiooniameti otsus jõudis seega kohtusse.

Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga on edasikaebamiste arv seega ligi kahekordistunud.

Saksa rahvusringhäälingu NDRi andmetel on sellised kohtuasjad läinud sel aastal riigile maksma ligi 19 miljonit eurot, võrreldes möödunud aastaga 7.8 miljonit eurot rohkem.

Vähendamaks edasikaebamiste arvu ja kiirendamaks tagasisaatmisi, on valitsus välja pakkunud järgmise aasta veebruarist algava programmi, kus negatiivse asüüliotsuse saanud migrantide antakse 3000 eurot, tingimusel, et nad deporteerumisega nõustuvad.

Independent kirjutab, et ühest sarnasest intsidendist selle aasta augustis Suurbritannias, kui Londoni Heathrow lennuväljalt startima pidanud Turkish Airlinesi reisilennuki piloot keeldus õhku tõusmast, sest reisjate seas oli ka afgaan Samim Bigzad, kes oleks maandunud samas linnas, kus Taliban oli ähvardanud ka varemalt ära tappa. «Te ei vii teda ära; Ma ei lenda. Kellegi elu on ohus,» sekkus piloot ning ei lubanud Bigzagi saatnud G4Si turvamehi teda lennukipardale toimetada.

Tagasi üles