Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mille poolest on Soome maailmas tuntud?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Saunatamise MM Soomes. | FOTO: Roni Rekomaa / AFP / Scanpix

Tuhande järve maa ehk Soome on maailmas tuntud eelkõige edumeelse Põhjamaana. Soome Vabariigi 100 aasta juubeli auks luges pressiagentuur AFP üles viis meie põhjanaabritele tuntust toonud nähtust.

1. Soome saun

Saun on Soomes kui rituaal, millest riigi 5,5 miljonit elanikku iga nädal osa võtavad. Viimasel ajal on saunaskäik muutunud privaatsemaks ettevõtmiseks, mida nauditakse koos sõpradega või pereringis. Arvatakse, et riigis on kokku kaks-kolm miljonit sauna.

Külma sõja ajal pidas Soome president Urho Kekkonen Nõukogude Liidu diplomaatidega läbirääkimisi saunas ja tegi seda alasti. 2005. aastal higistas ka Venemaa riigipea Vladimir Putin saunas koos toonase presidendi Tarja Haloneni abikaasaga.

Soomes toimuvad igal aastal saunatamise maailmameistrivõistlused. Vastupidavust nõudval võistlusel on ette tulnud ka surmajuhtumeid. Oma 100. iseseisvuspäeva tähistamiseks on Soome saatnud ringreisile liikuva sauna, mis on nüüdseks jõudnud Ameerika Ühendriikidesse.

Saunatamise MM 2008. aastal. | FOTO: str/REUTERS/Scanpix

2. Kepphobutamine

See pole kulukas, küll aga tervisele kasulik hobi. Kepphobutamisest on Soomes saanud sotsiaalne fenomen, mida harrastab umbes 10 000 tüdrukut. Selle mõte on lihtne: hüppa kepphobuse selga ja ratsuta sellega nagu päris hobusega. Kepphobutamisel on Soomes  isegi oma alaliit, samuti toimuvad võistlused, mida võetakse tõsiselt.

Soomest pärinevad teisedki veidrad spordivõistlused. Näiteks koguneb seal igal aastal kümneid õhukitarriste, et välja selgitada parim. Veel toimuvad Soomes mobiiliviske ja saapaheite maailmameistrivõistlused, aga tegeldakse ka naisekandmise ja soojalgpalliga.

Kepphobutamise võistlused Soomes. | FOTO: Heikki Saukkomaa/AP/Scanpix

3. Kihutavad soomlased

Sel hooajal kuninglikus Vormel 1 sarjas kolmandana lõpetanud Valtteri Bottas on järjekordne näide edukatest Soome motosportlastest, kes on kõrgeimal tasemel tegusid teinud juba viimased pool sajandit.

Soome jäätunud järvedel ja metsateedel algteadmised omandanud soomlastel on ette näidata neli Vormel 1 sarja maailmameistritiitlit. Triumfeerinud on Keke Rosberg (1982), Mika Häkkinen (1998 ja 1999) ning Kimi Räikkönen (2007).

Samuti on Soomel 14 autoralli maailmameistritiitlit. WRC sarja on võitnud järgmised soomlased: Markku Alén, Ari Vatanen, Hannu Mikkola, Timo Salonen, Juha Kankkunen, Tommi Mäkinen ja Marcus Grönholm.

Marcus Grönholm ja Timo Rautiainen. | FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

4. Haritud rahvas

Soome on alates 2000. aastatest teinud endale nime PISA uuringu tulemustega. PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi OECD riikides.

Hoolimata väikesest langusest 2015. aasta edetabelis on Soome kindlalt maailma tippude hulgas. Neid edestavad vaid Singapur, Jaapan, Eesti ja Taiwan. Loodusteadustes kaotati Eestile, aga funktsionaalses lugemises oldi omakorda paremad.

Edu võtmeks on olnud reformid, mis lubavad koolidel iseseisvalt tegutseda ning annavad võimaluse keskenduda vähem teooriale ja rohkem praktikale. Samuti ollakse valmis kasutama tehnilisi abivahendeid.

Prints William käis Soomes viibides ühe sealse kooli programmeerimistunnis. | FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/PA Images/Scanpix

5. Lenini muuseum

Soome on ainus riik peale Venemaa, kus tegutseb endiselt bolševistliku revolutsiooni isale Vladimir Leninile pühendatud muuseum.

Tampere tööliste majas asuvas Lenini muuseumis on raamatukogu, arhiivid ning kollektsioon propagandaplakatitest ja pronksbüstidest. Muuseumis on käinud kolm Nõukogude Liidu liidrit: Nikita Hruštšov, Leonid Brežnev ja Mihhail Gorbatšov.

Lenini kuju Peterburis. | FOTO: ALEXANDER DEMIANCHUK/REUTERS/Scanpix

Suured väljaanded pidasid Soomet hea sõnaga meeles

Mainekad infokanalid pidasid Soomet 100. iseseisvuspäeva puhul meeles ja kirjutasid nii meie põhjanaabrite minevikust kui ka olevikust. Wall Street Journal rääkis Soome ajaloost, läbielatud raskustest ja nende ületamisest, pressiagentuur AFP keskendus julgeolekule ning The Guardian kiitis Soome sotsiaalsüsteemi.

Wall Street Journal:

Isegi [Vladimir] Lenin, kellest sai esimene Soome autonoomiat tunnustanud maailmaliider, ei uskunud, et riik kaua püsiks. Tema kalkulatsioonide järgi pidanuks Soomes puhkema oma bolševistlik revolutsioon, mille järel liitutaks Nõukogude Liiduga.

See revolutsioon kukkus hoolimata verisest kodusõjast läbi. Nõukogude Liit üritas Soomet okupeerida ka Teise maailmasõja ajal. Ettevaatliku diplomaatia teel suutis Soome püsima jääda ja kindlustada endale koha lääneriigina.

6. detsembri iseseisvuspäeval kõneldakse ka riigist, mille soomlased on ehitanud. Viimase saja aasta jooksul on nad suutnud ühe Euroopa vaesematest nurkadest muuta üheks rikkamaks, võrdsete tingimustega ja rahulolevamaks riigiks maailmas.

Soome paikneb edetabelites pidevalt tipu lähedal hariduse, innovatsiooni, poliitilise stabiilsuse ja elukvaliteedi poolest. Sealne «Põhjamaa mudel», mis baseerub tugevatel institutsioonidel ja sotsiaalsel turvavõrgul, on saanud eeskujuks arenevatele riikidele, eriti neile, mis üritavad konfliktist taastuda. /.../

Soome katsumused ei lõppenud külma sõjaga. 1990. aastate alguses, pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist elati läbi sügav majanduskriis. Toona oli Nõukogude Liit Soome peamine kaubanduspartner.

Hiljutised tagasilöögid tõid kaasa majanduslanguse aastatel 2011–2015. Nende tagasilöökide hulgas oli muu hulgas globaalse paberinõudluse vähenemine, mis mõjus halvasti metsandusele; telekommunikatsioonigigant Nokia langus, mille põhjustas iPhone’ide võidukäik; kaubandussidemete kaotamine Venemaaga 2014. aastal kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu; nafta odavnemine; rubla devalveerimine ja eurotsooni kriis.

Suureneva tööpuuduse ja langeva elustandardi valguses võis neil aegadel paista, et Soomest saab Euroopa ebastabiilsuse allikas. /.../ Siiski suutis Soome lõpu kuulutajaid trotsida ja õitseb taas.

AFP:

Sajand pärast enda oma võimsast naabrist sõltumatuks kuulutamist jätkab Soome suhete tugevdamist läänega. Samal ajal on pinged Moskva ja lääneriikide vahel teravnenud.

Krimmi okupeerimine Venemaa poolt 2014. aastal ja sõjategevuse aktiveerumine Balti riikides on Soome ja Venemaa suhted proovile pannud – suhted, mida on aastate jooksul läbi raskuste hoolikalt hoitud.

Sarnaselt oma naabrite Rootsi, Taani, Poola ja Balti riikidega on ka Soome viimastel aastatel oma relvajõudusid moderniseerinud ning liikunud NATO-le lähemale, aga pole siiski alliansiga liitutud. /.../

Erinevalt Eestist, Lätist ja Leedust, mis iseseisvusid 1990. aastate alguses ja liitusid kümme aastat hiljem NATOga, ei kavatse Soome sõjalisse ühendusse astuda, kartes Moskvat pahandada.

Eelmisel kuul selgus arvamusküsitlustest, et kõigest 22 protsenti soomlastest suhtub NATOsse hästi, eelmise aastaga võrreldes on langus olnud kolm protsenti. Mitteühinemise poliitikat toetatakse riigis laialdaselt.

NATOga seotud diplomaatilise allika sõnul oleks Soome liitumisel alliansiga vaid sümboolne mõju, sest selle rahupartnerlusprogrammiga liituti juba 1994. aastal, samuti on osaletud ühisoperatsioonidel näiteks Balkani riikides ja Afganistanis.

The Guardian:

Ameeriklaste ja brittide silmis esindavad Põhjamaad pea müütilist paradiisi soolisest võrdsusest ja perekondlikust harmooniast, kus hordide kaupa õnnelikke isasid lükkab tänavatel lapsevankrit, rahulikud emad naudivad tasustatud pikka emapuhkust ning kampsunit kandvad hästitoidetud lapsed saavad osa tasuta tervishoiust.

Isegi nende riikide hulgast paistab välja 5,5 miljoni elanikuga Soome. Hiljutise OECD raporti järgi on see ainus riik maailmas, kus isad veedavad kooliealiste lastega rohkem koos aega kui emad, seda kaheksa minuti võrra päevas. /.../

Soome riik tahab emadele ja isadele pakkuda sotsiaaltoetusi juba enne lapse sündi. Last oodates ei pea Soome vanemad muretsema meditsiiniteenuste arvete pärast. Rase naine, kelle tervis on korras, käib enne lapse sündimist arsti juures keskmiselt 11–15 korda ja seda tasuta. Tasuta on ka sünnitus. /.../

Pärast lapse sündi annab Soome emadele umbes neli kuud tasustatud emaduspuhkust, isadele veidi üle kahe kuu. Peale selle saavad paarid omavahel jagada veel üle viie kuu tasustatud lapsehoolduspuhkust.

Isegi pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu on ühel vanemal õigus lapsega koju jääda, saada riigilt 450 eurot kuus ja naasta oma vanale töökohale enne lapse kolmeaastaseks saamist.

Suurem osa vanematest läheb tööle tagasi. Samuti pakub riik lastehoidu, mille eest tuleb tasuda maksimaalselt 290 eurot. Võrdluseks, Ameerika Ühendriikides maksab lapsehoid mõnes kohas koguni 85 protsenti keskmisest üürist ja võib osutuda kallimaks kui lapse ülikooli saatmine.

Tagasi üles