Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Putin toetajatele pettumust ei valmistanud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
GAZi töötajad koos Vladimir Putiniga. Just Nižni Novgorodis GAZi töötajatega kohtudes teatas Venemaa president kandideerimisest järgmise aasta valimistel. | FOTO: Michael Klimentyev/Sputnik/Scanpix

Kolmapäeval sai teatavaks see, milles suurem osa maailmast ei kahelnud. Venemaa pikaaegne valitseja Vladimir Putin teatas, et kandideerib uueks ametiajaks Venemaa presidendiks.

Nõukogude Liidu ja Venemaa liidrid | FOTO: Graafika: PM

Putin on Venemaad sisuliselt juhtinud alates selle sajandi algusest. 1999. aastal peaministri ametisse asunud ja 2000. aastal Boriss Jeltsini järeltulijana Venemaa presidendiks saanud Putin pidi aastatel 2008–2012 põhiseaduslike piirangute tõttu leppima küll peaministri rolliga, aga kordagi ei tekkinud kahtlust, kelle käes võim tegelikult on. President oli sel ajal tema ustav jünger Dmitri Medvedev.

Järgmise aasta märtsis toimuvatel valimistel kandideerimisest teatas Putin kolmapäeval  Gorki autotehase (GAZ) 85. aastapäeva miiting-kontserdil Nižni Novgorodis. Selle juures ei puudunud ka näiliselt spontaanne, aga tegelikult suure tõenäosusega ettevalmistatud näitemäng.

Vladimir Putin tutvumas GAZi toodanguga. | FOTO: Michael Klimentyev/Sputnik/Scanpix

Nimelt olevat Interfaxi teatel üks tööline presidendile meenutanud tema sõnu, et ta kandideerib uuesti presidendiks juhul, kui rahvas teda toetab.

«Nii, vaat, täna selles saalis toetavad teid eranditult kõik. Vladimir Vladimirovitš, tehke meile kingitus, tehke oma otsus teatavaks, sest oleme ju kõik teie poolt,» olevat üks töölistest suure juhi poole pöördudes öelnud.

Saalis hakati skandeerima: «GAZ on teie poolt!» Töölistele mitte pettumust valmistada soovinud Putin teataski seejärel: «Pole paremat kohta või paremat juhust, et sellest teatada. Kandideerin Venemaa Föderatsiooni presidendiks.»

Vaid mõni tund enne GAZi tehases toimunud üritust oli Putin öelnud noortele vabatahtlikele, et kaalub veel presidendiks kandideerimist. Suures riigiettevõttes, oma peamiste valijate ees välja öeldud otsuse järel võib igaüks ise mõelda, kas Putin langetas tõesti kaaluka otsuse vahepealse paari tunni jooksul või olid aeg ja koht juba pikalt ette teada.

Viimaste küsitluste tulemused erinesid olenevalt korraldajatest. Riigi rahastatud uuringufirma FOM väitel oleks Putinile valmis hääle andma 68 protsenti rahvast, iseseisva Levada keskuse teatel on see protsent 53.

On selge, et presidendile ei sobi igasugune võit, ta soovib olla ülekaalukalt parim. Hoolimata erinevatest uuringutulemustest on Putinil seljavõiduks eeldused olemas, sest vastaskandidaatidelt on üllatusi raske oodata.

Presidendiks kandideerivad näiteks kommunistide liider Gennadi Zjuganov ja skandaalne Vladimir Žirinovski. Need kaks meest on veterankandidaadid, kes on korduvalt Putini vastu üles seatud, aga alati kaotust tunnistanud.

Kaks vastuolulist Vladimirit: Putin ja Žirinovski. | FOTO: MIKHAIL KLIMENTYEV/AP/Scanpix

2012. aasta presidendivalimistel oli Putini toetus 63,6 protsenti, Zjuganov oli teine 17,2 protsendiga ning Žirinovski 6,2 protsendiga neljas. Kolmandale kohale jäi oligarh ja NBA korvpalliklubi Brooklyn Nets omanik Mihhail Prohhorov.

Peale Zjuganovi ja Žirinovski kandideerib tõenäoliselt ka erakonna Jabloko liige, 2000. aasta valimistel kolmandaks jäänud Grigori Javlinski.

Veteranpoliitikute kõrval tekitavad põnevust hoopis teised kandidaadid. Palju on juttu olnud 36-aastasest seltskonnatähest ja telesaatejuhist Ksenija Sobtšakist, kelle endisest Peterburi linnapeast isa oli Putini poliitiline mentor. Sobtšaki kandideerimises nähakse Kremli katset hajutada opositsioonile minevaid hääli ja neutraliseerida ohtu.

Ksenija Sobtšak. | FOTO: ALEXANDER ZEMLIANICHENKO/AP/Scanpix

Varem on ta end küll opositsiooniga sidunud ja öelnud, et oleks valmis tegema koostööd teisitimõtleja Aleksei Navalnõiga, samuti et tema kandidatuur on protest kõigi teiste kandidaatide vastu.

Aleksei Navalnõi. | FOTO: Yegor Aleyev/TASS/Scanpix

Navalnõi ise on Sobtšaki kandidatuuri naeruvääristanud ja öelnud, et tegu on lihtsalt Kremli katsega näidata naist niinimetatud liberaalse vastaskandidaadina ja sellega kindlustada Putini valimisvõitu. Võimalikest presidendiks pretendeerijatest ongi enim vastakaid arvamusi tekitanud  Navalnõi, kes väidetavalt poliitiliselt ajendatud kriminaalkaristuste tõttu kandideerida ei saa.

Kui Putin saaks uue ametiaja ja oleks selle lõpuni ka ametis, siis 2024. aastaks jõuaks ta ahvatlevalt lähedale Jossif Stalini rekordilisele 29 aastale Nõukogude Liidu eesotsas.

Kuna Putini kandideerimist 2024. aastal takistaksid taas põhiseaduslikud piirangud, siis on üldlevinud arvamus, et järgmise aasta valimistel kandideerib Venemaa liider viimast korda. Praegu 65-aastane Putin oleks järgmise ametiaja lõpuks juba 71-aastane. Kui ta põhiseadust võimu säilitamise nimel muuta ei soovi, tuleb tal siis tõenäoliselt taas üks ametiaeg Medvedevi kõrval peaministrina veeta.

2030. aastal saaks ta taas presidendiks kandideerida, siis juba 77-aastasena. Kuna sedavõrd kõrges vanuses kandideerimine oleks üllatav, usutakse, et Putin üritab järgmise, praegu veel teoreetilise ametiaja jooksul kehtestada end ühena kõige mõjukamatest Venemaa liidritest läbi aegade.

Kui arvamusküsitlused näitavad valimistel Putinile 53–67-protsendilist häälesaaki, siis Venemaa rahva heakskiit talle on palju ulatuslikum. Levada uuringukeskuse andmetel kasvas pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal rahva heakskiit Putinile koguni 88 protsendile.

Peaaegu samal tasemel on see püsinud tänini: novembris on riigipea tegevuse heaks kiitnud 81 protsenti venelastest.

Vältimaks rahva mälukaotust ja Putini tegude ununemist, tehti otsus: valimised toimuvad 18. märtsil. Huvitaval kombel tähistatakse täpselt samal kuupäeval nelja aasta möödumist Krimmi okupeerimisest.

Vene sõdurid Krimmis. | FOTO: FILIPPO MONTEFORTE/AFP/Scanpix
Tagasi üles