OTSEBLOGI: May ja Juncker: Brexiti kõnelustel saavutati läbimurre

Briti peaminister Theresa May ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker teatasid täna hommikul Brüsselis toimunud kohtumise järel läbimurdest Brexiti kõnelustel.

Juncker ütles pärast kohtumist Mayga toimunud pressikonverentsil, et Brexiti läbirääkimistel saab nüüd edasi liikuda teise faasi. Selle otsuse peavad tuleval nädalal toimuval Ülemkogul heaks kiitma ka ELi liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead.

«Me tegime praegu vajaliku läbimurde,» ütles Juncker pressikonverentsil. Komisjoni presidendi sõnul kinnitas May talle, et kokkuleppel on Briti valitsuse toetus. Juncker lisas, et kokkulepe on mõistagi kompromiss.

May ütles, et kokkulepe on märkimisväärne edasiminek, mis on kogu Ühendkuningriigi parimates huvides. May kinnitas, et nn kõva piiri Iirimaal ei tule ja lisas, et Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvast Põhja-Iirimaa ei saa eristaatust.

«Ühendkuningriik kinnitab üle oma pühendumist vältida kõva piiri, kaasa arvatud igasugust [sellega kaasnevat] reaalset taristut või sellega seotud kontrolle ja järelvalvet,» öeldakse 15-leheküljelise kokkuleppe tekstis.

Põhja-Iirimaa peaminister ja May valitsuspartneriks oleva Demokraatliku Unionistliku Partei (DUP) liider Arlene Foster, kes veel nädala alguses kinnitas, et ta pole May pakutud tekstiga nõus, teatas, et tänane kokkulepe sobib ka neile, kuna Iiri merre ei tõmmata punast joont.

Mida ütles May Iiri küsimuse kohta?

-Põhja-Iirimaa staatus Ühendkuningriigi integraalse osana säilib ka pärast Brexitit.

-Ühendkuningriik kaitseb Põhja-Iirimaa positsioone Briti ühisturul.

-Ühendkuningriigis ei tule uusi piire, samuti ei tule Iiri saarel nn kõva piiri Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahel.

-Põhja-Iirimaa lahkub Brexiti järel sarnaselt ülejäänud Ühendkuningriigiga tolliliidust ja ELi ühisturult.

-Suure reede rahuleping jääb kehtima.

-Põhja-Iirimaa nagu kogu Ühendkuningriik ei kuulu Brexiti järel enam Euroopa Kohtu juristiktsiooni alla.

May lisas, et kokkuleppega tagatakse nii Ühendkuningriigis elavatele ELi kodanike õigused kui ka vastupidi. May kinnitas, et ELi kodanikud saavad Ühendkuningriigis ka pärast tema kodumaa ühendusest lahkumist elada nagu seni.

Juba varem olid pooled saavutanud kokkuleppe Ühendkuningriigi rahaliste kohustuste osas: konkreetset rahasummat kokkuleppesse kirja ei panda, kuna sisuliselt on seda võimatu teha, küll aga märgitakse ära seal kõik brittide kohustused. May ütles täna kommentaariks, et kokkulepe on Briti maksumaksjate jaoks õiglane.

Foto: GRAPHIC NEWS

Kohtumine Tuskiga

Pärast kohtumist Junckeriga ja teavitamist kokkuleppe kohta kohtus May kõrvalmajas, kus asub Euroopa Liidu Nõukogu, Ülemkogu presidendi Donald Tuskiga.

Tuski sõnul sai ta Euroopa Komisjonilt soovituse liikuda Brexiti kõnelustel teise faasi, mis puudutab Ühendkuningriigi ja ELi tulevikusuhet. Kui liikmesriigid tuleval nädalal toimuval Ülemkogul otsust toetavad, sooviks Tusk esmalt läbirääkimisi üleminekuperioodi üle. Ühendkuningriik on soovinud kaheaastast üleminekuperioodi, lubades vastutasuks järgida ELi seadusi.

Tuski sõnul on lahutus raske, kuid uue suhte rajamine on veelgi raskem. Tusk lisas, et tulevikusuhte kohta on ringelnud erinevaid ideid, kuid Ühendkuningriik peab oma soove täpsustama. Tuski sõnul soovib ta Ühendkuningriigiga lähedast partnerlust kaubanduses aga ka teistes valdkondades: võitluses terrorismi ja muu kuritegevusega.

Tusk nimetas tänast kokkulepet Briti peaministri isiklikuks edulooks, kuid hoiatas: «Kõige raskem on alles ees». Lõpetuseks ütles Tusk: «Nii palju aega on kulunud ülesande lihtsale osale. Läbirääkimisteks üleminekukokkuleppe ja tulevikusuhte raamistiku üle on meil de facto nüüd vähem kui aasta.»

Kui palju britid maksavad?

Brexiti kõneluste esimeses voorus on palju räägitud nn lahutusarvest ehk summast, mille tasumist ootab Euroopa Liit Ühendkuningriigilt ka pärast viimase ühendusest lahkumist.

Täna Brüsselis teatavaks tehtud kokkuleppes ei mainita ühtegi konkreetset summat. Selle põhjuseks on asjaolu, et britid on võtnud kohustused ELi ees paljude aastate peale. Kuigi konkreetset summat kokkuleppes ei mainita, pannakse lõppkokkuleppesse kirja kõik Ühendkuningriigi kohustused.

Nende kohustuste rahalise katte kohta ringleb eri infot. BBC teatel on lahkumisleppe hind 40–55 miljardit eurot. Financial Times kirjutas, et Ühendkuningriik nõustus katma ELi kulusid kuni 100 miljardi euro väärtuses, kuid mitme kümnendi peale ümber jagatuna muutuks summa kuni poole võrra väiksemaks. Telegraphi hinnangul läheb lahutus brittidele maksma 45–55 miljardit eurot, Guardian aga tsiteeris allikat, kelle sõnul on see summa 55 miljardit.

Erinevusi arvatavas summas seletabki osaliselt asjaolu, et Ühendkuningriik ei maksa seda raha välja korraga, vaid see jaotub umbes 40 aasta peale. Seetõttu võib lõplik summa jäädagi saladuseks. Üks läbirääkimiste käiguga seotud allikas ütles Postimehele, et konkreetset summat ei kirjutatud kokkuleppesse põhjusel, anda Briti peaministrile läbirääkimisteks veidi vabamad käed.

Mis saab edasi?

-14. ja 15. detsembril kogunevad ELi riigipead ja valitsusjuhid Brüsselisse Ülemkogule. Seal otsustatakse, kas Brexiti läbirääkimistel saab alustada järgmist faasi, kus räägitakse läbi kaubandusleppe ja üleminekuperioodi tingimuste üle. Tõenäoliselt näitavad liidrid sellele rohelist tuld.

-Seejärel alustavad Euroopa Liidu 27 ülejäänud liikmesriiki läbirääkimisi, et panna paika ühine taktika ja eesmärgid kõneluste teiseks vooruks. Kui esimeses voorus näitasid ühenduse liikmesriigid üles suurt ühtsust, siis teises etapis võib ühise joone säilitamine kujuneda raskemaks.

-27 ELi jäävat liikmesriiki tuleb järgmisel aastal kokku kutsuda ka erakorraliseks tippkohtumiseks, et heaks kiita ühine läbirääkimispositsioon.

-Lõplik kokkulepe tuleb tõlkida ja ratifitseerida. Lisaks hääletavad selle üle nii Briti parlament kui ka Euroopa Parlament. See nõuab aega, tõenäoliselt kulub selleks vähemalt pool aastat, võimalik, et rohkemgi.

-Venivate läbirääkimiste tõttu närviliseks muutunud Briti ettevõtted soovivad, et kokkuleppe sõnastuses jõutaks selgusele hiljemalt 2018. aasta märtsiks. Vastasel korral peavad nad äriplaane koostades arvestama halvima võimaliku stsenaariumiga ehk sellega, et kokkulepet ei tulegi.

-29. märts 2019. Ühendkuningriik peaks ametlikult lahkuma Euroopa Liidust. Kui üleminekuperioodi tingimustes suudetakse kokku leppida, peaksid need hakkama kehtima sellest päevast. Praktikas tähendaks see, et Ühendkuningriigis jääksid kehtima ELis kehtivad seadused, kuid Ühendkuningriik kaotaks hääleõiguse ELis.

Enne pressikonverentsi

Briti peaminister May sõitis täna varahommikul Brüsselisse, et saavutada kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Junckeriga läbimurre Brexiti-kõnelustel. «Peaminister sõitis Brüsselisse kohtumistele Brexiti-läbirääkimiste küsimustes,» teatati May kantselei avalduses.

Mayd saatis Brexiti-minister David Davis. Nad kohtuvad Junckeri ja Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier´ga kella kaheksa paiku Eesti aja järgi.

Enne kohtumist tegid Euroopa Liidu, Briti ja Iiri läbirääkijad kogu öö tööd kokkuleppe saavutamiseks. Euroopa Komisjon teatas juba enne May ja Junckeri kohtumist mõningatest edusammudest.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teatas eile, et ta teeb täna hommikul Brexiti kohta avalduse.

Järgmise nädala Ülemkogu eel on kõige keerulisemaks küsimuseks kujunenud Iiri piiri küsimus, kus Ühendkuningriigilt oodatakse kinnitust 1998. aasta Suure reede rahulepingu ja selle raamistiku edasise kehtimise kohta ka siis, kui Ühendkuningriik on EList lahkunud. Probleem seisneb selles, et leping sõlmiti olukorras, kus nii Ühendkuningriik kui ka Iirimaa kuulusid ELi ja kummagi lahkumist polnud tol hetkel näha.

Ülemkogul otsustatakse, kas Brexiti esimese faasi läbirääkimistel, mis puudutab lisaks Iiri piiri küsimusele ELi ja Briti kodanike edasisi õigusi ja kokkulepet raha osas, on saavutatud piisavalt edu, et liikuda kõneluste teise faasi, mis puudutab tulevikusuhet ning üleminekuperioodi.