Sanktsioonid mõjutavad elu Krimmis, aga mitte inimesi (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krimmis tegutseva ambitsioonika Arteki lastelaagri uute hoonete ehitus.
Krimmis tegutseva ambitsioonika Arteki lastelaagri uute hoonete ehitus. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Krimmis suhtlesin nädala jooksul kümnete inimestega, kellest vaid üks oli kolmel ja poolel viimasel aastal käinud mõnes Euroopa Liidu riigis. Pärast Venemaaga ühinemist on Krimmi vastu kehtestatud sanktsioonid väga efektiivselt poolsaare elanikud Euroopast ära lõiganud. See aga jätab enamiku Krimmi inimesi täiesti ükskõikseks.

«Meile kehtestatud piirangud ei ole konkreetset (majandus)kahju eriti toonud, see on rohkem moraalne kahju, mis häälestab inimesi Euroopa vastu,» ütles ärimees ja poliitik Ivan Komelov Sevastopolist, ühest venelaste Krimmi põhisümbolist. Seda tähtsat sõjasadamat on pooleteist viimast sajandit piiranud inglased, prantslased, türklased, itaallased ja sakslased.

Sevastopoli ärimees ja poliitikIvan Kamõlov.
Sevastopoli ärimees ja poliitikIvan Kamõlov. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS
Tagasi üles