Suguelundite elektrišokid ja grupivägistamine: seksuaalvägivald Süüriast põgenenud meeste ja poiste vastu on arvatust levinum (10)
8. detsember 2017, 18:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seksuaalvägivald süürlastest meeste ja poiste vastu Süürias ja neid põgenikena võõrustavates riikides on varem arvatust levinum, teatas ÜRO eile uues raportis, mis põhineb 196 põgeniku lool ja intervjuudel 73 humanitaartöötajaga.
ÜRO põgenikeamet UNHCR dokumenteeris uues raportis laialtlevinud seksuaalvägivalda süürlastest meeste ja poiste vastu, kaasa arvatud nende vastu, kes otsivad teistest riikidest varjupaika.
«On kirjutatud raporteid sellest, kuidas süüria naised ja tüdrukud on kannatanud seksuaalvägivalla ja tõrjutuse küüsis. Samas on selles konkreetses loos vähemtuntud sünge osis - meessoost kannatanud, poisslastest kannatanud,» ütles UNHCR-i pressiesindaja Andrej Mahecic, lisades, et noorimad ohvrid on 10-aastased, vanemad aga ka üle 80- aastased.
«Tulemused on selged. Siin on nõiaring,» lausus Mahecic uudisteagentuurile AFP.
Mehed ja poisid on kogenud seksuaalvägivalda nii relvarühmituste kinnipidamiskeskustes ja kontrollpunktides, kui ka riikides, kus nad viibivad põgenikena.
Raportis märgitakse, et selline seksuaalvägivald on Süüria pea seitsmeaastase kodusõja otsene tulem.
Mehed ja poisid on kogenud seksuaalvägivalda nii relvarühmituste kinnipidamiskeskustes ja kontrollpunktides, kui ka riikides, kus nad viibivad põgenikena.
Eriti haavatavas olukorras on geid, biseksuaalid ja transsoolised mehed ja poisid, lisati dokumendis.
Seksuaalvägivalla vormide seas on elektrišokid, suguelundite ja päraku põletamine sigarettidega, kastreerimine ja grupivägistamine.
Dokumendis kirjeldab oma läbielamisi Tarek:
«Kui ma olin Süüria kinnipidamiskeskuses, piinati mind igal võimalikul viisil. Ühes kambris oli korraga 80 inimest ja me istusime seal pimedas 30 päeva järjest. Me olime kõik alasti. Öösiti, sidusid nad meie käed kinni ja piinasid meid, kasutades meie suguelundite peal elektrišokirelva. Nad tulid meie kambrisse nii, et meie neid ei näinud, sest oli pime. Ainult kuulsime, kuidas järgmine inimene karjus: 'Lõpetage ära! Ärge tehke!'... Ma mõtlesin, et me sureme seal.»
Varjupaigariikides kannatanute sõnul santažeeritakse neid seksuaalsuhtesse või väärkohtlevad neid tööandjad.
ÜRO sõnul mõjutab seksuaalvägivald terveid perekondi ning selle kogemine on viinud sügavate psühholoogiliste tagajärgedeni.
Seksuaalvägivalda kogenud alaealised jätavad tihti kooli pooleli ning sarnaselt täiskasvanud meestele neid häbistatakse ja ähvardatakse surmaga.
Kannatanud pelgavad ka sotsiaalset tõrjumist, kui nad oma loo ära räägivad, lisaks pole tihtipeale humanitaartöötajatel aega neid ära kuulata või siis ei usuta meeste väiteid.
«Ohvrid hoiduvad abipakkujate poole pöördumast ning süüdistavad iseend. See tugevdab müüti, et probleem on haruldane, kuid see uuring näitab vastupidist,» ütles Mahecic.