iDeal kampaania

Palestiina president keeldus kohtumisest Pence'iga
Vägivaldsed rahutused kestavad endiselt.

Iisraeli politseinikud Jeruusalemmas.

FOTO: Ammar Awad/Reuters/Scanpix

Palestiina president Mahmud Abbas jätab ära kavandatud kohtumise USA asepresidendi Mike Pence'iga seoses Ühendriikide vastuolulise poliitikamuutusega Jeruusalemma osas, ütles täna Abbasi abi. Olukord on piirkonnas endiselt ärev.

«Mingit kohtumist Ameerika asepresidendiga Palestiinas ei toimu,» lausus uudisteagentuurile AFP diplomaatianõunik Majdi al-Khaldi. «Ühendriigid ületasid Jeruusalemma otsusega kõik punased jooned.»

Valge Maja hoiatas neljapäeval, et detsembris Läänekaldal toimuma pidanud kohtumise tühistamine annaks soovitule vastupidise tulemuse, kuid Abbas seisab pärast USA presidendi Donald Trumpi otsust silmitsi tugeva survega.

Mike Pence (vasakul) ja Donald Trump.

FOTO: Olivier Douliery/RS/MPI/Scanpix

Abbasi mõõduka Fatahi partei kõrge ametnik Jibril Rajoub kinnitas, et Pence ei ole Palestiinas teretulnud.

USA president Donald Trump teatas kolmapäeval Jeruusalemma tunnustamisest Iisraeli pealinnana. Pence toetas seda sammu täielikult. Abbasi sõnul muutsid Ühendriigid end sellega Lähis-Ida konflikti rahuvahendaja rolli jaoks kõlbmatuks. Pence pidi Iisraeli ja Palestiina alasid külastama enne jõule.

Mahmud Abbas.

FOTO: POOL/REUTERS/Scanpix

Meeleavaldused USA poliitikamuutuse vastu kestavad Palestiina aladel kolmandat päeva järjest. Iisraeli õhurünnakutes Gaza sektorile sai täna varahommikul surma kaks islamistliku Hamasi võitlejat.

Ühtekokku on Palestiina aladel viimaste päevade protestides elu jätnud neli inimest ja kümneid saanud vigastada.

Täna puhkesid uued kokkupõrked okupeeritud Läänekaldal, kus palestiinlased loopisid kividega Iisraeli sõdureid, kes vastasid pisargaasi, kummikuulide, aga ka lahingmoonaga.

Gaza sektoris maeti sõjakas meeleolus kaht palestiinlast, kelle juudi sõdurid tapsid eile piiritara juures puhkenud kähmlustes, ning kaht täna hommikul tapetud Hamasi võitlejat.

Hamasi liider Ismail Haniya.

FOTO: SAID KHATIB/AFP

Ent kardetakse ka vägivalla märgatavalt suuremat eskaleerumist. Pärast Hamasi liidri Ismail Haniya üleskutset alustada järjekordset intifadat ehk ülestõusu ootavad analüütikud pinevalt, mis juhtuma hakkab.

Hamas ja väiksem rühmitus Islamidžihaad kordasid täna oma üleskutset. Kümned tuhanded inimesed tulid tänavaile meelt avaldama moslemi- ja Araabia riikides, sealhulgas Jordaanias, Türgis, Pakistanis ja Malaisias.

Täna koidu eel korraldatud rünnak Hamasi sõjalise tiiva baasile Gaza sektori keskosas Nusseiratis oli Iisraeli sõjaväe andmeil üks paljudest. Gaza tervishoiuministeeriumi andmeil sai lisaks kahele hukkunule neis viga 14 inimest, teiste seas naisi ja lapsi.

Sellele eelnes eile öösel kolm raketirünnakut Gazast Iisraeli lõunaosale, mis ohvreid kaasa ei toonud.

Palestiina mässulised põletasid USA lippe.

FOTO: Ashraf Amra \ apaimages/SIPA/Ashraf Amra \ apaimages/SIPA/Scanpix

Trumpi otsus tõi kaasa Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ülevoolava heakskiidu, kuid diplomaatilise vastureaktsiooni kogu maailmast.

Viis Euroopa riiki ÜRO Julgeolekunõukogus tõdesid, et uus USA poliitika ei ole kooskõlas varasemate resolutsioonidega, sealhulgas sellega, mille kohaselt on Ida-Jeruusalemm Iisraeli poolt okupeeritud.

Kaheksa riigi algatatud julgeolekunõukogu eriistung oli suuresti sümboolne, sest mingit resolutsiooni seal ei kavandatud. Abbas tervitas rahvusvahelise üldsuse muret.

Iisraeli relvajõudude andmeil osales vägivaldsetes rahutustes Gaza-Iisraeli piiril umbes 4500 palestiinlast. Sõdurid tulistasid kümnete väidetavate õhutajate suunas. Läänekaldal võttis sõjaväe andmeil erinevais paigus vägivaldsetest rahutustest osa samuti tuhandeid palestiinlasi, kellest 28 vahistati ja 65 said viga.

Iisraeli sõdurid.

FOTO: Ahmad Talat \ apaimages/SIPA/Ahmad Talat \ apaimages/SIPA/Scanpix

Trumpi sõnul tähendas tema trotslik samm uue lähenemise algust Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamisele. Kuid paljud analüütikud on väljendanud kahtlust, kui tasakaalustatud lepet on võimalik saavutada, kui sedavõrd suurele Iisraeli nõudmisele tullakse vastu juba enne läbirääkimiste algust.

Iisrael on ammu nimetanud kogu Jeruusalemma oma jagamatuks pealinnaks, samas kui palestiinased näevad annekteeritud Ida-Jeruusalemma oma tulevase riigi pealinnana. Linna staatus on aastakümneid kestnud konflikti üheks tundlikumaks küsimuseks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles