Trump taaselustab lennud Kuule (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ameeriklased käisid Kuul viimati 1972. aastal.
Ameeriklased käisid Kuul viimati 1972. aastal. Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

USA president Donald Trump allkirjastas eile määruse, millega suunas USA kosmoseagentuuri NASA pärast aastakümneid taas alustama lendudega Kuule, teatas Valge Maja.

«Seekord me ei tegele vaid lipu ja jalajälgede jätmisega. Me unistame suurelt,» ütles Trump Valges Majas korraldatud tseremoonial määrust allkirjastades.

Telekanali CNN andmetel andis Trump NASA juhtkonnale volitused alustada kosmoseprogrammiga, mille eesmärgiks on viia ameeriklased tagasi Kuule ja lõpuks Marsile.

Marss asub Maast ligikaudu 225 miljoni kilometeeri kaugusel.
Marss asub Maast ligikaudu 225 miljoni kilometeeri kaugusel. Foto: NASA/AP/Scanpix

Valge Maja teadaandes tunnistatakse, et eesmärgi täitmiseks on vaja koostööd teiste riikidega ja erafirmadega.

«USA kavatseb koostööd teha teiste riikide ja erafirmadega, et viia astronaudid taas Kuule ning arendada välja tehnoloogia ja võimalused mehitatud lendudega Marsi ja teiste sihtkohtade uurimiseks meie päikesesüsteemis,» kirjutati avalduses.

Viimati käisid ameeriklased Kuul 1972. aastal, esimese inimesena jõudis Kuule USA astronaut Neil Armstrong 1969. aasta 20. juulil.

Ameeriklaste Kuule saatmisest rääkis ka USA president George W. Bush, käivitades selleks 2005. aastal programmi Constellation (eesti k tähtkuju), mille maksumus küündis 100 miljardi dollarini. President Barack Obama otsustas aga selle kalliduse tõttu 2009. aastal programmi peatada, öeldes, et keskenduda tuleks Marsi missioonile.

Tagasi üles