«Taheti, et me Krimmist ära sõidaks» (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Bahtšisarai elanik Mumine Salijeva oma noorima lapse Sofijag. Tema mehe vahistas FSB oktoobris süüdistatuna terrorismis.
Bahtšisarai elanik Mumine Salijeva oma noorima lapse Sofijag. Tema mehe vahistas FSB oktoobris süüdistatuna terrorismis. Foto: Liis Treimann / Postimees

Bahtšisarai elanik Mumine Salijeva (31) räägib oma mehe Seiran Salijevi (32) loo. Seiran on üks kuuest krimmitatarlasest, kelle Venemaa julgeolekuteenistus FSB  tänavu oktoobris vahistas, süüdistades teda terrorismis ja kuulumises Venemaal keelatud islamiorganisatsiooni Hizb ut-Tahrir.

«Mu mehel on kaks kõrgharidust. Esimene oli infotehnoloogia alal ja teine oli türgi ning krimmitatari filoloogia. Suviti töötas ta Bahtšisarais giidina, ta oli Krimmis päris tuntud sel alal. Ukraina ajal tegeles aktiivselt krimmitatarlaste kultuurieluga. Vene võimud hakkasid teda ja üldse meie peret jälitama eelmise aasta juunis, kui saime esimese kutse politseisse, kuna teda süüdistati sanktsioneerimata miitingu korraldamises kuu aega varem.

Bahtšisarais vahistati siis neli noort meest ning nende kodudes ja ühes vanalinna populaarses kohvikus olid läbiotsimised. Minu mees teatas meie kodurajooni mošees läbi valjuhääldi, et sellistes ja sellistes peredes on läbiotsimised, tulge neid toetama, ärge jääge kõrvale. Meie rahva seas on juba sajandeid selline traditsioon, et mošee valjuhääldajatest teatati rahvale olulisematest sündmustest. Võimud pidasidki seda sanktsioneerimata miitingu organiseerimiseks. Seiranile määrati selle eest 20 000 rubla (290 eurot, vastab Krimmis tavalisele kuupalgale – J. P.) trahvi. Kohtutest me kuskilt muidugi õigust ei saanud ja me maksime trahvi ära.

Tagasi üles