Patriootliku Krimmi argipäev

Sünnipäev Aleksandrovka külas Krimmi põhjaosas. 1500 elanikuga, kunagi tšehhide asutatud Aleksandrovka asub eestlaste küla Krasnodarka naabruses. Külalised löövad kokku sünnipäevalapse Jevgeniga (seisab pruunis džempris). Pidu toimus kohalikus baaris, laud oli kaetud nagu pulmas, aga enamik toitudest oli ise tehtud ja kodust kaasa võetud. Toost kõlas toosti järel, kuid pidu väga käest ära ei läinud. Esimesena jäi magama sünnipäevalaps ise. Foto: Liis Treimann

Tänapäeva Krimm peegeldab tüüpilist Venemaad selles mõttes, et siin näed kõrvuti vägevat ambitsiooni ja täielikku jama. Kuigi isegi Krimmis on ümbrus harva inspireeriv – välja arvatud kuulsal lõunarannikul –, püüavad inimesed sellest hoolimata oma elust parimat võtta.

Okupeeritud Krimmis jääb kiirelt silma, et oma Venemaa-kuuluvust ja sellega seotud patriotismi üritatakse rõhutada igal sammul. Reegel on siiski selline, et märke patriotismist kohtab pigem suuremates linnades ja suurte maanteede ääres. Mida kaugemale maapiirkondadesse, seda vähem hakkab silma avalikku patriotismi.

Kogu Krimm elab praegu silla valmimise ootuses. Sild üle Kertši väina peab poolsaare ühendama ülejäänud Venemaaga. Praegu ju polegi Krimmil maismaaühendust oma uue, faktilise emamaaga. Sild tähendab kindlasti rohkem turiste, vähemalt alguses. Niikaua kuni kõik pole veendunud, et patriotism patriotismiks, aga Türgis on endiselt odavam ja kvaliteetsem puhata. Seda viimast tunnistasid isegi paljud krimlased. Sild peaks aga igal juhul edendama kohalikku majandust. Sellele viitab ka tõsiasi, et Krimmis ostavad maad kokku Kremlile lähedal seisvad vennad Rotenbergid, kellest noorem vastutab otseselt ka sillaehitamise eest. Rotenbergid on nagunii lääne sanktsioonide all, mistõttu läänemaailmale keelatud Krimmi investeerimine ei muuda nende jaoks midagi.