Birma armee augustis alanud ulatuslikus vägivallas Arakani osariigis tapeti esimesel kuul vähemalt 6700 moslemist rohingjat, teatas rahvusvaheline abiorganisatsioon Piirideta Arstid (MSF) täna.
Piirideta Arstid: Birma vägivalla esimesel kuul tapeti 6700 rohingjat
Tegemist on kõrgeima ohvrite arvu hinnanguga vägivallas, mis puhkes 25. augustil ning tõi endaga kaasa massilise väljarände naaberriiki Bangladeshi, kuhu on saabunud tänaseks enam kui 620 000 rohingjat.
ÜRO ja USA on nimetanud Birma sõjaväe tegutsemist küll etniliseks puhastuseks, kuid pole seni hukkunute arvu kohta oma hinnangut avaldanud.
«Kõige tagasihoidlikemate hinnangute kohaselt tapeti vähemalt 6700 rohingjat, nende seas vähemalt 730 alla viie aasta vanust last,» märkis arstide vabaühendus enda korraldatud küsitluste andmetele tuginedes.
MSF-i andmed laekusid kuuest küsitlusest, mis viidi läbi 2434 majapidamises rohingjade erinevates laagrites kuu aja jooksul.
«Kohtusime ja rääkisime Birma vägivallas ellu jäänutega, kes saavad praegu peavarju ülerahvastatud ja ebasanitaarsetes laagrites Bangladeshis,» ütles ühenduse meditsiinijuht Sidney Wong.
Tema sõnul olid vestlused inimestega rabavad, nii pereliikmete surmast teatanud inimeste arvu mõttes kui ka vägivalla loomuse poolest.
Surmajuhtudest 69 protsendi puhul oli tegu kuulihaavaga, selgus küsitlustest. Üheksa protsenti teatatud surmadest leidis aset elusana majas põletamise läbi, viis protsenti suri peksmise tagajärjel. Alla viie aasta vanuste laste puhul suri ligi 60 protsenti kuulihaava tõttu.
Birma armee on eitanud igasugust vägivalda ning öelnud, et vaid 400 inimest, teiste seas 376 rohingja «terroristi», suri sõjalise operatsiooni esimestel nädalatel.
MSF-i sõnul kattub aga surmajuhtumite tippmoment armee ja kohalike omakaitseväelaste puhastusoperatsioonide algusega augusti lõpus ning kujutab endast tõestusmaterjali, et rohingjad olid ette võetud sihiteadlikult.