Soome presidendikandidaadid vaidlesid NATO üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/27/6493635t1h5b4c.jpg)
Soome rahvusringhäälingu Yle stuudios neljapäeval peetud presidendikandiaatide debatt keskendus peaasjalikult NATO teemale.
Ametisolev president Sauli Niinistö, kelle esitas kandidaadiks konservatiivse Koonderakonna taustaga rahvaliikumine, tõdes, et praeguses olukorras ta NATO-ga liitumist ei toeta. Tema hinnangul kaotaks Soome sel juhul võimaluse kriisist eemale jääda.
Olukorda võiks muuta Rootsi NATO-liikmesus, mis tekitaks Niinistö sõnul vähemalt vajaduse arutada, mis saab Soome ja Rootsi kaitsekoostööst. See ei ole presidendi sõnul siiski kõige tähtsam.
Tõsisem oleks lugu siis, kui ühel või teisel põhjusel Venemaa ja Euroopa Liidu suhted pingestuksid ning Venemaa hakkaks pidama Euroopa Liitu ja selle liikmesriike, kaasa arvatud Soome, samasugusteks vaenlasteks nagu NATO.
«Kui me satuksime sellisesse olukorda, kus me oleme teatud moel sellise pitseri otsaette saanud ...., kui meie praegune eelis kaob, siis meil tuleks küll minu meelest väga tõsiselt NATO-liikmesust kaaluda,» märkis ta.
Niinistö lisas, et ei usu siiski sellist arengut, sest Venemaa üritab praegu pigem läheneda EL-ile.
Presidendikandidaatidest ainsana on NATO-ga ühinemist toetanud Rootsi Rahvapartei kandidaat Nils Torvalds, kelle hinnangul muud praktilist lahendust tegelikult ei ole.
«Kui Balti riigid satuvad kriisi, siis me oleme kaasatud ja kaasatud NATO poolel,» ütles Torvalds.
Vasakliidu kandidaadi Merja Kyllöneni sõnul teeb Soome juba praegu küllalt sügavat koostööd ka NATO-ga. Tema hinnangul seisneb suur küsimus selles, kas praegu saab parlamendis avalikult arutleda selle üle, milliste kohustustega Soome end praeguseks sidunud on.
«Võin ausalt öelda, et ma kodanikuna näiteks ei tea, mille kõigega Soome end sidunud on ja milleks kõigeks me kohustatud oleme,» ütles Kyllönen.
Ta avaldas arvamust, et praegu ei tea seda maksumaksjaist pea keegi.
Valimisteni on jäänud pisut üle kuu. Esimene voor peetakse pühapäeval, 28. jaanuaril ja teine vajadusel 11. veebruaril.
Viimaste arvamusuuringute kohaselt on Sauli Niinistö toetus nii tugev, et ta võib tagada endale võidu juba esimeses voorus.