/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/12/18/7417595t1h219e.jpg)
Läti kaitseministeerium valmistas ette riigijulgeolekuseaduse muudatused, kus on loetletud kodanike sõja- või relvastatud sissetungi aegsed kohustused.
Läti valmistub laiapõhjaliseks riigikaitseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse uus säte näeb ette, et sõja või relvastatud sissetungi puhul rajaneb riigi kaitsesüsteem laiapõhjalise kaitse põhimõttel.
Iga Läti kodanik peab ründajale seisma vastu kõigi käepäraste vahenditega, osutama abi Läti relvajõududele, riigiametkondadele, NATO ja Euroopa Liidu jõududele ja allüksustele.
Kõik kodanikud peavad täitma mobilisatsioonikohustusi ja vastavaotstarbeliste ametkondade nõudmisi, osutama kodanikuvastupanu, keelduma koostööst seadusvastaste võimudega ja ründaja relvajõududega, osalemisest seadusvastastel referendumitel ja valimistel.
Kodanikel on õigus toetada vastupanuliikumist ja selle osalisi ning panna kõigi võimalike vahenditega vastu ründaja võimudele ja relvajõududele, saboteerida ja kahjustada.
Kodanikel on õigus osutada ka relvastatud vastupanu, järgides rahvusvahelist õigust.
Seadusemuudatust peab arutama veel valitsus ja võtma vastu seim.