/nginx/o/2017/12/18/7417965t1h2e01.jpg)
Suurem osa Rootsi parlamendierakondadest pooldab, et nende riigi relvajõud saaksid Balti riikides õppustel osaleda, kirjutas Rootsi väljaanne SVT Nyheter.
Rootsi poliitikud toetavad Balti riikides õppustel osalemist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseekspert Mike Winnerstig on veendunud, et just nüüd oleks NATO-sse mitte kuuluva Rootsi jaoks selliseks sammuks õige aeg. Winnerstig rõhub koostöö arendamise vajadusele ning heidutusvõimekuse suurendamisele. Tema sõnul näitaks rootslaste osalemine õppustel NATO-le ja ka naabritele, et Rootsi ei jääks reaalses ohuolukorras passiivseks osapooleks.
Ka parlamendisaadikud näevad taolist koostööd positiivse sammuna Rootsi ja ka Balti riikide jaoks. Siiani pole Rootsi väed Balti riikides harjutanud.
Kaitsekomitee aseesimees Åsa Lindestam ütles: «Me teeme hulgaliselt koostööd paberil. Lisaks on meil ühisõppused ka teiste riikidega. Igasugune koostöö on hea.»
Winnerstigi väitega ei nõustunud aga Rootsi Demokraadid (SD) ega Vasakpartei. «Meie, Rootsi Demokraadid, toetaksime rünnaku korral Balti riike igal viisil, välja arvatud sõjaliselt. Me ei hakka Balti riikides harjutama. Õppused toimuvad Rootsis, sest me peame harjutama oskust kaitsta Rootsit,» ütles SD liige Roger Richtoff.
Samuti ei näinud sellisel ideel mõtet Vasakpartei saadik Lotta Johnsson Fornarve, kelle sõnul ei näitaks sellised harjutused kuidagi Rootsi kaitsevõimet just oma riigi kaitsmiseks.
SVT toob välja, et Rootsi on kinnitanud Lissaboni lepingu, mis hõlmab ka solidaarsusklauslit, mille kohaselt võivad riigid üksteiselt rünnaku korral abi paluda. Kaitsekomitee esimees Allan Widman ütles Lissaboni leppe kohta: «See hõlmab ka Balti riike. Kui solidaarsusklausel midagi väärt on, siis peame me harjutama ka Balti riikides.»
Widmaniga nõustus ka Keskpartei esindaja Daniel Bäckström. «Rootsi ehitab julgeolekut üles koos teistega. See tähendab, et me peame suutma sõjalist toetust anda ja vastu võtta teistelt riikidelt, eriti veel meie naabritelt,» sõnas ta.
Teistes riikides õppustel osalemiseks on vaja poliitilist otsust, mida pole veel vastu võetud. Samuti oleks Balti riikides harjutamiseks vaja kutset. Siiani on Rootsi väed harjutanud näiteks Soomes ja Norras, aga mitte Baltimaades.
SVT mainis artiklis ära ka Eesti kaitseliitlased, kes osalesid sel aastal Rootsis toimunud suurõppusel Aurora, millest võttis osa umbes 20 000 sõdurit Rootsist, NATO liikmesriikidest ja partnerriikidest.