/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/04/24/1711388t1h91dc.jpg)
Täna suri 71-aastaselt Vene inimõiguslane, ajaloolane ja teisitimõtleja Arseni Roginski.
Suri tuntud Venemaa inimõiguslane Arseni Roginski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roginski oli rahvusvahelise tsiviilõiguste eest võitleva organisatsiooni Memorial üks asutajatest ja liider. Roginski surma kinnitas Memoriali juhatuse liige Jelena Žemkova.
Ühendus Memorial kirjutas: «Palju aastaid enne Memoriali asutamist hakkas ta võitlema ajaloolise tõe ja inimõiguste eest - ta jäeti selle eest vabadusest ilma. Ta jätkas võitlust kuni viimse päevani, ilma temata oleks Memoriali tegevus kõigil neil aastatel olnud võimatu. Aitäh Arseni Borissovitš, jääd igaveseks meiega.»
Roginski lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonna, õppides seal ka Juri Lotmani käe all.
Nõukogude Liidu ajal avaldas Roginski välismaalt pärinevat informatsiooni represseeritute kohta. Sellega teenis ta ära KGB tähelepanu. Riigist lahkumisest keeldunud Roginski mõisteti 1981. aastal neljaks aastaks rahvusvaheliste teadusajakirjades kirjutatud artiklite eest vangi.
2002. aastal anti Roginskile Maarjamaa Risti II klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Rahvusvahelise Komisjoni liikmena.