:format(webp)/nginx/o/2017/12/19/7420157t1h21a9.jpg)
Täna juba oma esimesel välisvisiidil Brüsselis viibiva Austria kantsleri Sebastian Kurzi valitsuse ametisse nimetamine tõi pealinnas Viinis eile tänavatele kuni 6000 inimest, sest Konservatiivne Rahvapartei liidri koalitsioonipartneriks sai migratsioonikriitiline Vabaduspartei (FPÖ).
Alates käesoleva aasta veebruarist Viinis elav eestlane Ivar Anneljas nõustus Postimehele lähemalt kommenteerima, mis eile Austria pealinnas toimus. IT-spetsialistina töötav eestlane ütleb, et Austria on tema jaoks tundunud alati riigina, kus inimeste arvamusega arvestatakse, kuid antud hetkel tundub, et seda ei kuulata.
/nginx/o/2017/12/19/7420327t1h4b61.jpg)
FPÖ kohta märgib ta, et Eesti mõistes annaks nende vaateid võrrelda ilmselt EKREga.
«Mind isiklikult muudab ärevaks ka see, et varem välja öeldud ütlustes on parempoolsed (FPÖ - toim) väljendanud soovi muuta koostööd ELiga, seega olen ma pigem äreval seisukohal, kuna olen just ennast siia sisse seadnud ja ei tea, mida oodata,» räägib eestlane.
«Lisaks tühistas uus valitsus minu jaoks väga olulise muudatuse, suitsetamiskeelu kohta baarides ja restoranides, väites, et selle piiranguga kaotavad inimesed töökohti ja antud asutusi hakatakse vähem külastama.» (12. detsembril teatas FPÖ, et 2018. aasta keskel jõustuma pidanud suitsetamiskeeld kõigis baarides ja restoranides jääb ära - toim)
Anneljas märgib ka, et tänaseks on selle kohta tehtud juba petitsioon, mida toetab peaaegu 400 000 inimest.
Anneljase sõnul ajas eile inimesed tänavale rahulolematus uue valitsuse plaanidega. Austria uudisteportaali heute.at andmetel oli 5000-6000 meeleavaldajat laiali ajama tulnud politseinike ligi 1500. «Meeleavaldajate nõudmine on, et antud koalitsioon ei hakkaks koos tööle, sest nende tegevuskava on liialt range ja üldse mitte demokraatlik,» ütleb ta. Peamiselt ärritab austrlasi FPÖ soov migratsioon kontrolli alla saada, kuid on ka teisi põhjuseid. «Näiteks on nad lubanud pikendada tööpäeva pikkust – seda siis vastavalt 10 tunnilt 12 peale päevas ja 50 asemel 60 tunnile nädalas,» toob Anneljas mõned näited.
Anneljas kirjeldab, et kesklinna liiklus oli suures osas halvatud ja tänavad politseinike poolt blokeeritud. «Peade kohal lendas helikopter ja kohale oli toodud ka veekahurid,» sõnab ta, kuid lisab, et umbes kella kaheks päeval (kohaliku aja järgi -toim) olid meeleavaldused laiali aetud.
Praeguste meeleolude kohta ütleb eestlane, et hetkel on Viinis taas rahulik ja linn jätkab omas rütmis nagu ikka. Siiski rõhutab Anneljas, et inimesed tegelikult ei usu, et FPÖ suudab nii kauaks valitsusse jääda, kui viimasel korral, kui nad parlamenti said. (2000. – 2006. aastani - toim)
«Oma kohalike sõprade-tuttavatega suheldes võin öelda, et ega tegelikult keegi ei osanud oodata, et selline valitsus tegelikult ka moodustatakse. Arvati, et tulevad siiski uued valimised.»
/nginx/o/2017/12/19/7420155t1hc5f7.jpg)
Austria kantsleriks sai ÖVP etteotsa tõusnud Sebastian Kurz, kes on oma 31 eluaastaga maailma noorim valitsusjuht. Vabaduspartei liider Heinz-Christian Strache asub uues valitsuses ametisse asekantsleri ning spordi- ja avaliku teenistuse ministrina.
Valimised võitnud Kurzi ÖVP sai seitse ministrikohta, Strache FPÖ saagiks jäi kuus. Kaalukamatest jäävad ÖVP kanda näiteks majandusministri, rahandusministri ja justiitsministri ametikoht. FPÖ omakorda nimetab endi hulgast ametisse siseministri, kaitseministri ja välisministri. Värske valitsus annab ametivande täna.
Varem oli Austrias võimul niinimetatud suurkoalitsioon ÖVP ja sotsiaaldemokraatide vahel. Senine vasaktsentristist kantsler Christian Kern on nüüd sunnitud minema opositsiooni.
Viimati pääsesid paremäärmuslased valitsusse 2000. aastal ja seda vastuolulise Jörg Haideri juhtimisel. Toona otsustasid ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid koguni Austriale sanktsioonid kehtestada. Selline samm aga suure tõenäosusega ei kordu, sest arvatakse, et FPÖ on oma vaadetelt vahepealsete aastate jooksul pehmemaks muutunud.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)