Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2017/12/19/7420761t1he84e.jpg)
Nii nagu katalaanide kutsuvad ka valencialased oma rahvuspäeva diada’ks – kui Barcelonas peetakse pidu 11. septembril, siis nende oma on 9. oktoobril. Tänavusel diada’l nähtu oli ajakirjanik María Bonino Vidali sõnul aga hirmutav.
See, et Valencia kultuuri üle uhked inimesed tulevad diada’l paraadile, on tavaks viimased 40 aastat ehk Francisco Franco diktatuuri lõpust. «Sellisel meeleavaldusel käib täiesti keskmine perekond kirjadega «Meie keel, meie kultuur»,» iseloomustab ta.
Sel aastal jäi diada nädalale pärast Kataloonia referendumikatset ja päevale enne Carles Puigdemonti esimest iseseisvusdeklaratsiooni katset. Valencias tähendas see, et mööda diada-paraadi teekonda kogunesid tänavaservadele vastumeeleavaldajad.
«Mõlemal pool teed olid samuti tavalised inimesed, ka perekonnad väikeste lastega, kellel olid loosungid nende vastu,» räägib ta. ««A favor de España!» («Hispaania poolt!» – toim) – nad ütlesid seda teistele valencialastele, justkui oleksid nood Països Catalansi poolt. Aga nad enamasti ei ole, võib-olla ainult mõned vasakpoolsed on.»
Bonino Vidali sõpru ja lähedasi oli mõlemal poolel. Paraadil osalesid näiteks ajakirjaniku tädi, kes toetabki Països Catalansi, ning sõber, kes pankatalanismi ei toeta, aga tahtis tähistada Valencia kultuuri päeva. Tänavaserval seisis ajakirjaniku teine sõber, kes karjus: «Me oleme hispaanlased, hispaanlased, me pole katalaanid!»
Hirmutavaks tegid sündmuse paremäärmuslased. Esimest korda pärast rohkem kui 30-aastast pausi läks Valencia diada’l tänavakakluseks. Juhtunuga seoses on praegu uurimise all mitukümmend inimest.
«See oli ootamatu ja jäle. Paremäärmuslasi, neofašiste, polnud mitte 20-30, neid oli palju,» kirjeldab ajakirjanik. «Nad isegi ei varjanud oma nägusid, nad olid täiesti kapist väljas.» Peale Valencia enda jalgpallihuligaanidega seotud äärmuslaste sõitis bussidega kohale ka nende mõttekaaslasi teistest Hispaania piirkondadest.
Bonino Vidali sõnul on vastasseisu juured ajaloolised: kui Kataloonias on nii parem- kui ka vasakpoolseid rahvuslasi, siis Valencias on katalanism seotud vaid vasakpoolsusega. Ning parempoolsed süüdistavad vasakpoolseid katalanismis ka siis, kui nad seda ei toeta.
«Meie piirkonna president on sotsialist, paljud nimetavad teda katalanistiks, aga seda ta ei ole,» räägib Bonino Vidal. «Vasakpoolsetele on see seis väga raske. Kui nad sõnagi poetavad – näiteks kritiseerivad Twitteris politsei tegevust Kataloonias –, tuleb tuhandeid sõnumeid «Katalanist, mine Katalooniasse ja jäta meid rahule!».»