Mõjuvõimuga kauplemises süüdistatavad Leedu erakonna Kord ja Õiglus esimees, Euroopa Parlamendi liige Rolandas Paksas, meediagrupi Lietuvos rytas juht Gedvydas Vainauskas ja ettevõtja Antanas Juozas Zabulis ei tunnistanud end täna kohtus süüdi.
Leedu tagandatud ekspresident ei tunnistanud end kohtus süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Süüdistusest sain aru, kuid süüdi end ei tunnista,» ütlesid kohtualused üksteise järel.
Vilniuse ringkonnakohus asus täna menetlema nende süüasja. Nad kõik väljendasid valmidust anda tunnistusi pärast tunnistajate ärakuulamist.
Vainauskas ütles ajakirjanikele, et tegi vaid ajakirjanduslikku uurimust ega ole nõus talle esitatud süüdistustega. Ta ütles, et tahtnuks näha Paksase reaktsiooni. Tema sõnul oleks artikkel avaldatud, kui politsei poleks sekkunud.
Prokurörid kahtlustavad Paksast 2015. aastal Vainauskaselt 15 000 euro suuruse altkäemaksu vastuvõtmise kokkuleppimises. Mõlemat süüdistatakse mõjuvõimuga kauplemises.
Väidetavalt andis Vainauskas Paksasele 10 000 eurot altkäemaksu, et ta survestaks ehitusjärelevalve ametnikke heaks kiitma uue Norfa poe avamise Lõuna-Leedus Prienais.
Paksas ja Vainauskas eitavad süüdistust ja peavad juurdlust poliitiliselt motiveerituks.
Tagandatud presidendiametist, kuid siiski Euroopa Parlamendis
Leedu valitsusliitu kuuluva erakonna Kord ja Õiglus Euroopa Parlamendi saadikust liider Paksas oli Leedu president aastatel 2003–2004, kuid ametis olles said talle osaks süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, on sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.
Paksas pöördus aga Euroopa inimõiguste kohtusse, leides, et tema Leedu valimistel kandideerimise keeld on vastuolus tema kodumaa põhiseaduse õigusriikluse põhimõttega, mis käivitas pika kohtusaaga.
Küll aga pole keeld takistanud Paksasel kandideerida edukalt eurovalimistel. Alates 2009. aastast on ta Leedu saadik Euroopa Parlamendis.