Saksa erakond: kiriku roll on praegu sama häbiväärne kui Kolmandas Riigis (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Adolf Hitler (vasakul) kätlemas 1934. aastal Saksa Evangeelse Kiriku riigipiiskopi Reichsbischof Ludwig Mülleriga.
Adolf Hitler (vasakul) kätlemas 1934. aastal Saksa Evangeelse Kiriku riigipiiskopi Reichsbischof Ludwig Mülleriga. Foto: dpa/picture-alliance/Scanpix

Saksa paremerakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) vastab laupäeval ilmuvas leheloos kirikujuhtide kriitikale süüdistustega, et nii protestantlik kui katoliku kirik etendavad sama häbiväärset rolli nagu natsiajal.

Usujuhid on võtnud sõna migratsiooni- ja islamivastase partei kohta ja AfD näeb selles kokkumängu liidukantsler Angela Merkeli valitsusega.

«Me teame nüüd, et ametlikud kirikud, olgu protestantlikud või katoliiklikud, on läbi ja lõhki politiseeritud,» ütleb erakonna kaasesimees Alice Weidel nädalakirjale Focus. «Kiriku ja riigi lahusust enam ei austata,» lisab Weidel.

«Üksikute eranditega etendab suur osa kirikutest täpselt sama häbiväärset rolli, mida nad etendasid Kolmanda Riigi ajal,» lisab Weidel, kelle parteil on kombeks teha poleemilisi märkusi Saksamaa natsiajaloo kohta.

Saksa kirikud ei osutanud aastail 1933-1945 natsionaalsotsialistlikule režiimile organiseeritud vastupanu, ehkki üksikud pastorid ja preestrid olid natside tõusu vastu.

Kirikujuhid on viimastel kuudel ärgitanud AfD-d oma seisukohtade üle järele mõtlema.

Weideli väitel on AfD ainus kristlik partei, mis Saksamaal veel eksisteerib. Tema sõnul on Merkeli kristlike demokraatide (CDU) poliitika absurdseks muutunud.

«Kristlikud väärtused seal enam ei maksa,» ütles ta.

AfD sai septembris Saksa parlamendivalimistel kolmanda tulemuse, võites ligi 13 protsenti häältest. Eurovastase erakonnana alustanud AfD retoorika on nüüdseks suunatud peamiselt immigratsiooni ja islamiusu vastu.

Tagasi üles