ÜRO Peaassamblee võttis eile ülekaalukalt vastu otsuse, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA presidendi Donald Trumpi avaldus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.
Trump ähvardab ÜROs Eestit ja teisi USA vastu hääletanuid tagajärgedega (105)
Hääletusel anti 128 poolt- ja üheksa vastuhäält, 35 riiki jäid erapooletuks ning 21 riiki ei võtnud hääletusest osa. Eesti hääletas Trumpi avalduse vastu.
Trump hoiatas 193-liikmelist assambleed, et Washington jälgib hääletust ja ähvardas Ühendriikide vastu hääletajaid tagajärgede eest.
Ehkki hääletus on diplomaatiline võit palestiinlastele, oli toetus siiski ÜRO otsuse pooldajate jaoks märkimisväärselt madalam loodetust.
Paljud ennustasid vähemalt 150 jah-häält, ent pigem on kõnekam tõsiasi, et 21 riigi esindajad jäid hääletuselt kõrvale. Seega antud kontekstis on tegemist isegi võiduga Ühendriikidele.
Suursaadiku ähvardus
USA ÜRO suursaadik Nikki Haley ütles enne hääletust, et ta kannab resolutsiooni vastu hääletavatest riikidest ette president Trumpile, kes Haley sõnul võtab teemat isiklikult.
«Kaaludes, kuidas te hääletate, teavitan teid, et president ja USA võtavad seda hääletust isiklikult,» kirjutas Haley riikide delegatsioonidele saadetud kirjas, mis jõudis Briti päevaleheni Guardian. «President jälgib seda hääletust tähelepanelikult ja on palunud mul teavitada nendest, kes hääletasid meie vastu,» lisas Haley.
At the UN we're always asked to do more & give more. So, when we make a decision, at the will of the American ppl, abt where to locate OUR embassy, we don't expect those we've helped to target us. On Thurs there'll be a vote criticizing our choice. The US will be taking names. pic.twitter.com/ZsusB8Hqt4
— Nikki Haley (@nikkihaley) December 19, 2017
Seejärel avaldas suursaadik oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol ka järgmise säutsu: «Me peame ÜROs tegema ja andma rohkem. Seega kui me langetame Ameerika rahva tahtel otsuse, mis puudutab MEIE saatkonna asukohta, siis me ei oota, et need, keda me oleme aidanud, meid ründaksid. Neljapäeval toimub hääletus, kus näeme, kes meie valikut otsustavad kitiseerida. USA märgib nimed üles.»
Pärast hääletust tänas Haley riike, kes hääletasid sarnaselt Ameerika Ühendriikidega või jäid erapooletuks.
We appreciate these countries for not falling to the irresponsible ways of the @UN: pic.twitter.com/a0hUTepD8H
— Nikki Haley (@nikkihaley) December 21, 2017
«Ameerika viib oma saatkonna Jeruusalemma. Ükski hääletus ÜROs ei muuda kuidagi seda otsust. Kuid see hääletus muudab seda, kuidas ameeriklased suhtuvad ÜROsse ja nendesse riikidesse, kes meid ÜROs ei austa,» teatas USA esindus ÜRO juures.
“America will put our embassy in #Jerusalem...No vote in the United Nations will make any difference on that. But this vote will make a difference on how Americans look at the @UN, and on how we look at countries who disrespect us in the UN.” pic.twitter.com/N6lpXjKFF4
— US Mission to the UN (@USUN) December 21, 2017
Paet kritiseeris Eesti seisukohta
Endine kauaaegne välisminister, praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet leiab, et Eesti poleks pidanud hääletama USA vastu.
«Nagu võiski eeldada, mingit Euroopa Liidu ühisseisukohta ÜROs Jeruusalemma resolutsiooni kohta ei tekkinud. Seega oleks Eesti pidanud hääletama nagu näiteks Läti või Kanada, mitte sättima end püüdlikult USA hukkamõistjate leeri. Selles väga tundlikus küsimuses oleks Eestil olnud targem olla erapooletu hääle andnute seas. Ja see olnuks igati tasakaalukas positsioon ka pikemas vaates,» selgitas Paet.
Rahvusvaheline reaktsioon
Saksamaa
Saksa välisministreerium teatas pärast hääletust, et Saksamaa langetas otsuse hääletada resolutsiooni poolt, kuna Jeruusalemma staatus peaks olema Iisraeli ja Palestiina omavaheliste läbirääkimiste küsimus. See ei tohiks olla eelnevalt kindlaks määratud.
The status of #Jerusalem should be negotiated between Israelis and Palestinians. It should not be prejudged. We therefore today voted for the resolution at the @UN which underlines our well-known position.
— GermanForeignOffice (@GermanyDiplo) December 21, 2017
Türgi
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles Twitteris, et hääletus näitas Trumpi Jeruusalemma otsuse «ebaseaduslikkust» ja kutsus USA üles oma «kahetsusväärset otsust» tühistama.
We welcome with great pleasure the UN General Assembly’s overwhelming support for a historic resolution on Al-Quds Al-Sharif. We expect the Trump administration to rescind without further delay its unfortunate decision, whose illegality has been clearly established by UNGA.
— Recep Tayyip Erdoğan (@RT_Erdogan) December 21, 2017
Prantsusmaa
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on veendunud, et USA marginaliseeris end Palestiina-Iisraeli konfliktis. «Ameeriklased on end marginaliseerinud, aga mina püüan seda mitte teha,» ütles Macron pressikonverentsil Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga. Samas välistas Macron lähitulevikus Palestiina riigi tunnustamise.
Leedu
Leedu hääletas eile ÜRO Peaassamblees resolutsiooni poolt, millega ei tunnustata USA presidendi Donald Trumpi avaldust Jeruusalemma kuulutamisest Iisraeli pealinnaks. Leedu välisministeerium kinnitas, et Leedu toetab jätkuvalt kahe riigi lahendust Iisraeli-Palestiina konfliktile ja Jeruusalemma staatust mõlema riigi pealinnana.
Varasemalt kritiseeris Iisraeli suursaadik Leedus Balti riigi otsust. «Jeruusalemm oli, on ja jääb meie igaveseks pealinnaks. Väga kahju, et Leedu ei järginud mitme Euroopa Liidu riigi, sealhulgas Läti eeskuju ega jäänud tänasest häbiväärsest ÜRO PA hääletuses erapooletuks,» kirjutas suursaadik Amir Maimon eile õhtul Facebookis.
Palestiina
Palestiina president Mahmud Abbas ütles täna, et tema rahvas ei nõustu enam ühegi Washingtoni pakutava rahuplaaniga.
«Ühendriigid on osutunud rahuprotsessi ebaausaks vahendajaks ning me ei nõustu enam ühegi Ühendriikidest tuleva plaaniga,» ütles Abbas.
Kuidas riigid hääletasid?
*Riigid, mis hääletasid resolutsiooni poolt (Euroopa Liidu riigid on ära toodud paksus kirjas):
Afganistan, Albaania, Alžeeria, Andorra, Angola, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Bahrein, Bangladesh, Barbados, Valgevene, Belgia, Belize, Bolivia, Botswana, Brasiilia, Brunei, Bulgaaria, Burkina Faso, Burundi, Rohuneemesaared, Kambodža, Tšaad, Tšiili, Hiina Rahvavabariik, Komoori saared, Kongo, Costa Rica, Elevandiluurannik, Kuuba, Küpros, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Taani, Djibouti, Dominica, Ecuador, Egiptus, Eritrea, Eesti, Etioopia, Soome, Prantsusmaa, Gabon, Gambia, Saksamaa, Ghana, Kreeka, Grenada, Guinea, Guyana, Island, India, Indoneesia, Iraan, Iraak, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Jordaania, Kasahstan, Kuveit, Kõrgõzstan, Laos, Liibanon, Libeeria, Liibüa, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Madagaskar, Malaisia, Maldiivid, Mali, Malta, Mauritaania, Mauritius, Monaco, Montenegro, Maroko, Mosambiik, Namiibia, Nepal, Holland, Uus Meremaa, Nicaragua, Niger, Nigeeria, Norra, Omaan, Pakistan, Paapua Uus Guinea, Peruu, Portugal, Katar, Korea Vabariik, Venemaa, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saudi Araabia, Senegal, Serbia, Seišellid, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Somaalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hispaania, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Rootsi, Šveits, Süüria, Tadžikistan, Tai, Makedoonia, Tuneesia, Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik, Tansaania, Uruguai, Usbekistan, Venezuela, Vietnam, Jeemen, Zimbabwe.
*Riigid, kes hääletasid vastu
Guatemala, Honduras, Iisrael, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru, Palau, Togo, Ameerika Ühendriigid.
*Riigid, kes jäid erapooletuks (Euroopa Liidu riigid on ära toodud paksus kirjas):
Antigua-Barbuda, Argentina, Austraalia, Bahama, Benin, Bhutan, Bosnia ja Hertsegoviina, Kamerun, Kanada, Colombia, Horvaatia, Tšehhi, Dominikaani Vabariik, Ekvatoriaal Guinea, Fidži, Haiti, Ungari, Jamaica, Kiribati, Läti, Lesotho, Malawi, Mehhiko, Panama, Paraguai, Filipiinid, Poola, Rumeenia, Rwanda, Solomoni Saared, Lõuna-Sudaan, Trinidad ja Tobago, Tuvalu, Uganda, Vanuatu.