Hiina sõdurid tapsid 1989. aasta juunis Pekingi Tiananmeni ehk Taevase Rahu väljakul demokraatiat nõudvat meeleavaldust maha surudes vähemalt 10 000 inimest, selgub salajasest Briti diplomaatilisest telegrammist, mille rahvusarhiiv on 28 aastat pärast veresauna avalikuks teinud.
«Minimaalselt 10 000 tsiviilsurma,» seisab toonase Briti suursaadiku Alan Donaldi telegrammis Londonisse.
Diplomaadi hinnang pärineb veretööle järgnevast päevast, 5. juunist 1989 ja tapetute arv on 10 korda suurem, kui seni üldiselt arvatud. Veresauna järel levinud teadetel ulatus hukkunute arv mitmest sajast rohkem kui tuhandeni.
Prantsuse sinoloogi Jean-Pierre Cabestani hinnangul on Briti suursaadiku esitatud arv usutav, samas suurusjärgus on ka hiljuti avalikustatud USA dokumentidest nähtuv ohvrite arv.
«Need on kaks üsna sõltumatut allikat, mis räägivad sama asja,» ütles Hongkongi ülikooli professor Cabestan.
Briti suursaadiku raport ei pane väga imestama, arvestades kui palju rahvast tookord oli tulnud Pekingisse Hiina valitsuse vastu meelt avaldama, rääkis Cabestan, kes ka ise veretööle eelnenud päevadel Hiina pealinnas viibis.
Sõjavägi sisenes ööl vastu 4. juunit Tiananmeni väljakule, et teha lõpp seitse nädalat kestnud protestile. Tankidest avati tuli rahvahulga pihta, kelle hulgas oli nii tsiviilelanikke kui sõdureid, ja siis sõitsid tankid inimestest üle, kirjutas suursaadik.
Tema andmed pärinevad allikalt, kes edastas healt sõbralt, Hiina valitsuse liikmelt saadud infot.
Kui sõjavägi väljakule sisenes, «said tudengid aru, et neile antakse tund aega lahkumiseks, aga tankid ründasid juba viie minuti pärast,» kirjutas Donald.
1989. aasta juuni lõpus teatas Hiina valitsus, et kontrrevolutsioonilise mässu mahasurumise käigus sai surma 200 tsiviilisikut ning mitukümmend politseinikku ja sõdurit.
Igasugune debatt Tiananmeni sündmuste üle on Hiinas tänini keelatud.