/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/23/7431235t1h3235.jpg)
Rühm Vene teadlasi väljendab ajalehes Kommersant ilmunud avalikus kirjas muret julgeolekuteenistuse juhi katsete pärast Jossif Stalini suurt terrorit avalikult õigustada.
Vene teadlastele teeb muret katse Stalini terrorit õigustada (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riikliku julgeolekuteenistuse FSB direktori Aleksander Bortnikovi püüdeid stalinlikke repressioone seadustada taunib üle 30 allakirjutanu.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/23/7431237t1h8434.jpg)
Ajaloolaste hinnangul hukkus 1930. aastate repressioonides umbkaudu miljon inimest. Stalini kolmekümneaastase võimu ajal tema surmani 1953. aastal suri kokku 20 miljonit inimest.
Pärast seda kui endine KGB ohvitser Vladimir Putin 2000. aastal esimest korda Vene presidendiks valiti, on võimud hakanud esitama Nõukogude Liidu minevikku ja ka Stalini rolli selles üha positiivsemas valguses, kuid Bortnikovi avaldus on uus samm selles suunas.
Bortnikov ütle sel nädalal usutluses ajalehele Rossiiskaja Gazeta, et arhiividokumentidest ilmneb, et oluline osa selle aja kriminaalasjadest olid objektiivselt põhjendatud.
FSB juht kinnitas, et ei taha kedagi süüst puhtaks pesta, kuid juhtis tähelepanu vandenõulaste sidemetele välisriikide julgeolekuteenistustega.
Intervjuu avaldati Nõukogude Liidu salapolitsei Tšekaa asutamise 100. aastapäeva puhul.
/nginx/o/2017/12/23/7431233t1h3b8f.jpg)
Märtsis neljandaks ametiajaks presidendiks kandideeriva Putini võimuperiood võib ulatuda 2024. aastani, millega temas saaks pikima võimuajaga Venemaa juht pärast Stalinit.
Paljud liberaalid kardavad, et Kreml hakkab Putini tagasivalimise järel veelgi kõvemini kodanikuühiskonna kruvisid kinni keerama.
Vene Teaduste Akadeemia liikmed väljendavad kirjas kartust, et nõukogudeaegse salapolitsei rolli revideerimine on sihilik, ja kutsuvad üldsust protestiga ühinema.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/21/7427455t1h66fe.jpg)
«Arvatavasti on see esimene kord pärast 1956. aasta Kommunistliku Partei 20. kongressi, kui üks meie riigi tippfunktsionäre õigustab 1930. ja 40. aastate massilist puhastust, millega kaasnes sadade tuhandete meie süütute kaasmaalaste ebaõiglane süüdimõistmine, piinamine ja hukkamine,» seisab kirjas.
Teadlased juhivad tähelepanu, et Bortnikov ei mõistnud miljonite nõukogude inimeste kinnivõtmist ja tapmist hukka.
«Härra Bortnikovi ulatusliku intervjuu eesmärk ei ole meile selge,» öeldi reede õhtul ajalehe võrguväljaandes avaldatud kirjas. «Mis see on? Kas soovitused uuele presidendile? Nostalgia möödunud aegade järele või mingi uue doktriini propaganda?»