/nginx/o/2017/12/24/7432553t1h6b80.jpg)
Riikide kaitsekulutuste kogusumma tõuseb 2018. aastal kõrgeimale tasemele pärast külma sõda ning kaitse-eelarved kasvavad kõige kiiremini Ida-Euroopas, prognoosib uuringufirma IHS Jane's iga-aastases raportis.
Raport: järgmisel aastal tõusevad kaitsekulutused kiireimini Ida-Euroopas
24. detsember 2017, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Euroopa riikide seas on kaitse-eelarve kasvu esireas Baltimaad, vahendas portaal National Interest eile.
Raport prognoosib, et Baltimaade kaitsekulutused saavad 2018. aastal olema 2014. aasta tasemest kaks korda suuremad. Kasvu suurim ajam on kartus Venemaa agressiooni ees, ütles IHS Jane'si peaanalüütik Fenella McGerty.
«Ida-Euroopas algas kasv pärast Venemaa sekkumist Ukrainas 2014. aastal ning suurem osa uuest kaitserahastusest läheb sõjaväe kaasajastamisse... Soomukite ostmine on kasvamas ning Euroopast on maailmas saamas juhtiv ostja maapõhiste sõjamasinate turul,» lausus McGerty.
Kui kartus Venemaa ees suurendab kaitsekulutusi Ida-Euroopas, siis Venemaa enda kaitse-eelarve väheneb.
IHS Jane's tõi esile, et Venemaa kaitsekulutused jätkasid 2017. aastal langust ning on nüüd 2015. aastaga võrreldes 10 protsenti väiksemad. Ettevõte ootab, et Venemaa kaitse-eelarve väheneb 2018. aastal 5 protsenti.
Kuigi Venemaa sõjaväe kaasajastamine jätkub, siis selle tempo saab olema märkimisväärselt aeglasem, lisas firma.
Ülemaailmselt prognoosib IHS Jane's, et kaitsekulutuste kogusumma saab 2018. aastal olema 1,67 triljonit dollarit (1,41 triljonit eurot). Senine külma sõja järgne rekord on 1,63 triljonit dollarit (1,37 triljonit eurot) ja see püstitati 2010. aastal.
Kaitsekulutuste kogusumma saab olema 2017. aastaga võrreldes 3,3 protsenti kõrgem. Sellist kasvuprotsenti pole maailmas viimase aastakümne jooksul nähtud.
«Kaitsekulutuste suurenemine peegeldab maailmas paranevaid majandustingimusi ning vastuseid jätkuvale ebastabiilsusele mitmes olulises regioonis,» lausus McGerty.
Samas rõhutas ta, et sisemajanduse koguproduktiga (SKP) võrreldes on kaitsekulutused viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Viimasel aastakümnel on ülemaailmne kaitsekulutuste kogusumma langenud keskmiselt 2,2 protsendile SKP-st. Kümne aasta eest oli näitaja 2,7 protsenti.
Erinevalt varasematest aastatest, kui suurim kasv tuli Aasia ja Vaikse ookeani ning Lähis-Ida regioonist, usub IHS Jane's, et 2018. aastal kulutavad kaitsele enim USA ja Euroopa riigid.
Firma prognoosib, et USA suurendab 2018. aastal kaitse-eelarvet 4,8 protsenti ja Euroopa riigid keskmiselt 1,6 protsenti. Lisaks ületab NATO soovitud kaitsekulutuste 2 protsendi piiri 2018. aastal kaheksa Euroopa riiki: Eesti, Inglismaa, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia ja Türgi.
