Pühadekink evangeelsetele kristlastele

Neeme Raud
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine möödub Iisraeli-meelse evangeelsete kristlaste rühmituse Friends of Zion (Siioni Sõbrad) poolt Jeruusalemma kesklinna kleebitud plakatist. Sellel seisev kiri tänab Donald Trumpi kuningas Taaveti pealinna tunnustamise eest Iisraeli pealinnana.
Naine möödub Iisraeli-meelse evangeelsete kristlaste rühmituse Friends of Zion (Siioni Sõbrad) poolt Jeruusalemma kesklinna kleebitud plakatist. Sellel seisev kiri tänab Donald Trumpi kuningas Taaveti pealinna tunnustamise eest Iisraeli pealinnana. Foto: Thomas Coex / AFP / Scanpix

ÜROs hukka mõistetud Ameerika Ühendriikide plaan viia oma Iisraeli saatkond Jeruusalemma, tunnustades nii püha linna juudiriigi pealinnana, ei sündinud ei Iisraeli juhtkonna ega Ameerika juudiringkondade survel. President Donald Trump tegi nii kummarduse oma tulihingelistele ja mõjukatele toetajatele USA enda paremtiival.

Piiblisõna täht-tähelt riigi poliitikasse tuua soovivate evangeelsete kristlaste hulka kuulub ligi veerand ameeriklastest. Kirjanik Tõnu Õnnepalu nimetab neid ajalehes KesKus ilmunud pikemas kirjutises «vundamentalistideks». «Majal on vundament, olgu siis ka usul ja mõtlemisel,» selgitab ta.

Ameerika Ühendriikides 19. sajandil sündinud kristlik fundamentalism näeb oma põhitõdesid küll piiblis, erinevalt traditsioonilistest kristlikest teoloogiatest (katoliiklus, luterlus), mis peavad pühakirja sõnasõnalist tõlgendamist nonsensiks ja võimatuks, kuid on pigem poliitiline kui teoloogiline liikumine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles