/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/12/27/7438573t1h6104.jpg)
Libeeria valimisvõimud kuulutasid neljapäeval presidendivalimiste teise vooru võitjaks endise tippjalgpalluri George Weah.
Libeeria presidendivalimised võitis endine jalgpallitäht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senise asepresidendi Joseph Boakai alistanud Weah´ võit tähendab esimest demokraatliku võimuvahetust Lääne-Aafrika riigis pärast kahte hävitavat kodusõda. Viimati anti võim Libeerias rahumeelselt üle 1944. aastal.
Opositsiooni esindav Weah kogus riikliku valimiskomisjoni (NEC) andmeil teisipäeval korraldatud otsustavas valimisvoorus 61,5 protsenti häältest ja ta vahetab presidendiametis välja Ellen Johnson Sirleafi, kes on olnud riigipea alates 2006. aastast.
NEC-i sõnul on Boakai kogunud 38,5 protsenti häältest, kui kokku on loetud 98,1 protsenti valimissedelitest.
Enne tulemuste teatavaks tegemist neljapäeval oli valimiskomisjoni peakorteri juurde toodud politseijõud ja mõned Weah´ toetajad pidasid juba võidupidu.
«Libeeria rahvas on teinud selge valiku...ning me oleme üheskoos kindlad valimisprotsessi tulemuses,» säutsus Weah enne ametlike tulemuste selgumist.
Oktoobris peetud esimese valimisvooru võitis Weah 38,4 protsendiga häältest, kuid ei suutnud koguda avavoorus võiduks vajalikku 50 protsenti. Järgnes Boakai 28,8 protsendiga häältest.
Weah on ainus Rahvusvahelise Jalgpalliföderatsiooni (FIFA) poolt maailma parimaks jalgpalluriks tituleeritud ning prestiižse Ballon d´Ori pälvinud aafriklane. 51-aastane libeerlane mängis karjääri jooksul selliste tippklubide ridades nagu Pariisi Saint-Germain, AC Milan, Chelsea ja Manchester City.
ÜRO, Euroopa Liit ja Lääne-Aafrika majandusühendus (ECOWAS) kiitsid rahumeelselt ja korrapäraselt läbiviidud presidendivalimisi.
Sirleafi eelkäija, Libeeria eksdiktaator Charles Taylor põgenes Lääne-Aafrikas asuvast riigist 2003. aastal, lootusega pääseda rahvusvahelise õigusemõistmise eest seoses mässuliste rühmituste rahastamisega naaberriigis Sierra Leones. Kaks Taylori-eelset riigipead mõrvati.
Samuti on maailma üks vaesemaid riike Libeeria olnud viimased seitse aastakümmet pidevas kaoses. Vahemikus 1989 kuni 2003 peetud kahes järjestikuses sõjas hukkus hinnanguliselt veerand miljonit inimest.
Ehkki 2005. aastal presidendiks valitud Sirleaf on juhtinud riigi välja sõjaaja oludest ning saanud edukalt hakkama 2014.-2016. aastal vohanud ebola puhanguga, heidavad libeerlased tema administratsioonile ometigi ette suutmatust võidelda efektiivselt nii vaesuse kui korruptsiooniga.