/nginx/o/2016/05/05/5343641t1hf124.jpg)
Bulgaaria
Bulgaaria loodab olla EL-i eesistujana edukas lepitaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris Euroopa Liidu eesistujaks saav Bulgaaria seisab silmitsi raske ülesandega lepitada 28 tülitsevat liikmesriiki ja saavutada kompromisse kuumadel teemadel nagu ränne ja Brexit.
EL püüab endiselt toime tulla rändetulvaga, kuigi 2015. aastat ja 2016. aasta esimesi kuid iseloomustanud kriisiolukord on möödunud.
Bulgaaria on lubanud tegutseda vahendajana lõhede ületamiseks EL-i ida- ja läänepoolsete liikmete vahel ning siluda suhteid Türgiga, kes on rändekriisi lahendamisel võtmetähtsusega liitlane.
"Bulgaaria eesistumise hüüdlause on "Ühtsena oleme tugevad". Me peame teravate küsimustega üheskoos tegelema," ütles välisminister Ekaterina Zaharieva usutluses AFP-le.
Ta kutsus EL-i liikmesmaid "tõestama oma solidaarsust bloki sees tarade ehitamise asemel EL-i välispiire kaitstes".
2007. aastal EL-iga liitunud Bulgaaria loodab eesistumisega parandada oma mainet bloki vaeseima ja korrumpeerunuima riigina. Sofia tahab veenda EL-i, et on valmis liituma passivaba reisimise Schengeni tsooniga ja liikuma euroala suunas.
Bulgaariat juhib alates 2016. aasta aprilli valimistest peaminister Boiko Borisovi konservatiivse partei GERB ja marurahvusliku Ühendatud Patrioodid võimuliit. Koalitsiooni väiksem partner on oma agressiivset migrantidevastast retoorikat valitsusse pääsemise järel mahendanud ning võtnud omaks NATO ja EL-i meelsema hoiaku.
Vaatlejate sõnul on Bulgaaria leplik liikmesriik, kes ei olnud erinevalt Visegrádi neliku riikidest - Tšehhi, Ungari, Poola, Slovakkia - vastu EL-i 2015. aasta septembrist pärinevale plaanile jaotada liikmesriikide vahel kohustuslike kvootide alusel ümber 160 000 Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud asüülitaotlejat.
"Bulgaaria on üks vähestest endistest kommunistlikest EL-i liikmesmaadest, kes on tänulik EL-i abisummade eest, mis on taganud 66 protsenti selle majanduskasvust alates liitumisest 2007. aastal," ütles üks anonüümsust palunud Euroopa diplomaat Sofias. Tema sõnul ei tekita Bulgaaria EL-is probleeme.
Märtsis kaubanduskõnelusteni jõudev Suurbritannia lahkumiskõneluste teine faas paneb Bulgaaria diplomaatilised oskused proovile.
EL-i idapoolsete liikmesmaade jaoks, kes saavad EL-i eelarvest suurema osa toetustest, on Suurbritannia lahkumine koos liidu eelarve oodatava vähendamisega 2020. aastal peamiste murede seas.
"2018. aastal ootab meid ees tihe päevakord, sest tegemist on selle Euroopa Komisjoni mandaadi viimase täisaastaga," ütles Euroopa Komisjoni esindaja Bulgaarias Ognian Zlatev AFP-le.
Sofialt oodatakse kuus kuud kestva eesistumise ajal rõhuasetust EL-i sidemete tihendamisele kuue Lääne-Balkani riigiga - Serbia, Montenegro, Makedoonia, Kosovo, Albaania Bosnia ja Hertsegoviina -, kellest mõnedele on Brüssel andnud liikmesusperspektiivi.
Bulgaaria loodab jätkata liitumiskõnelusi Montenegro ja Serbiaga ning aidata Albaaniat ja Makedooniat lähemale ühinemisläbirääkimiste alustamisele EL-iga. Praeguse EL-i eesistuja Eesti eestvedamisel avati detsembris kõnelustel Montenegro ja Serbiaga kaks uut peatükki.
Zlatevi sõnul loodab Bulgaaria eesistujana saata "julgustavaid signaale" ka Bosniale ja Kosovole, et "hõlmata terve regioon Euroopa perspektiivi".
Tegemist pole lihtsa ülesandega, sest EL-i vanematel liikmetel napib entusiasmi liidu laienemise suhtes.
Rändekriisi lahendamiseks peab EL Sofia hinnangul "normaliseerima" suhted Türgiga, millega Bulgaarial on 260-kilomeetrine piir.
Türgi-EL-i suhted on pärast ebaõnnestunud riigipööret Türgis 2016. aasta juulis järsult halvenenud. Samas on Ankara EL-i jaoks jätkuvalt tähtis partner, aitamaks peatada rändevoogu Lähis-Idast ning Borisovi sõnul tuleb "kõigi vahenditega tagada" selle jätkumine.