Rootsi Västeråse linnas asuv kirik kaitses otsust viidata jõuluteenistuse kuulutuses Jeesusele sooneutraalsena.
Rootsi kirik kaitses viidet sooneutraalsele Jeesusele (13)
Rootsi keeles on asesõnal «tema» nii naissoost kui meessoost vorm, vastavalt «hon» ja «han». Reklaamis viidati Jeesusele hoopis väljamõeldud sõnaga «hen», mis viitab sootule vormile.
Svenska kyrkan: Därför kallar vi Jesus för "hen"https://t.co/iAmDx23mw1 pic.twitter.com/BQKiQf2qef
— Expressen (@Expressen) December 28, 2017
«Sõna «hen» on moodus pakkumaks uut perspektiivi,» põhjendas kiriku esindaja Susann Senter pärast seda, kui kohalikus ajalehes Västerås Tidningen avaldatud kuulutus pälvis Rootsi meedias ja sotsiaalmeedias nii kiitvat kui ka hukkamõistvat vastukaja.
«Kes andis Västeråse kirikule õiguse kõrvaldada Jeesuse sugu?», «Kahjuks oli see minu jaoks viimane piisk karikasse. Ma lahkun kirikust», «Idiootne». Need on mõned pahurate kasutajate reaktsioonid Facebookist.
Senter tõdes, et ajalooliselt oli Jeesus mees, kuid lisas, et teoloogilisest perspektiivist polnud tema sugu määrav. Senteri sõnul kasutati sel põhjusel reklaamis asesõna «hen», et julgustada inimesi jõuluteenistusel aktiivselt osalema.
Senter vabandas nende ees, kes tundsid end solvatuna. Senteri sõnul ei soovi ta, et teisel arvamusel olevad inimesed peaksid muutma oma seisukohta, kuid lisas, et olemas on ka teisi väljendeid, mis annavad teistsuguse perspektiivi.
«Religioosne Kristus on suurem [kui ajalooline isik] ning seda tuleb kirjeldada ja sellest rääkida igal ajastul uute sõnade ning uute lauludega,» seletas Senter. «Uute sõnade kasutamise taga on soov leida meie ajal keel, mis avab tee pühaduse juurde.»
Otsust viidata Jeesusele sooneutraalsena kaitses ka Västeråse piiskop Mikael Mogren, kelle sõnul on ta debati üle tänulik. «Käimasolev debatt sunnib mind välja ütlema ilmset tõde: Jeesus on osa iga inimolendi, mitte üksnes meeste elust.»
«Transseksuaalid on loodud Jumala poolt, teie kehad on osa Jumala ilusast ja erakordsest loomingust,» lisas Mogren.
Sooneutraalne asesõna lisati pärast aastatepikkust vaidlust 2014. aastal ka ametlikult rootsi keele sõnaraamtusse.