Türgi taunis Kreeka otsust põgenenud ohvitserile asüüli anda

Türgi ohvitserid Kreeka kohtusse liikumas. Foto: Imago/Xinhua/Scanpix

Türgi välisministeerium taunis eile teravalt Kreeka otsust anda asüüli riigipöördekatse ajal põgenenud ohvitserile.

«See otsus paljastab taaskord, et Kreeka on riik, mis kaitseb ja toetab salasepitsejaid ja vandenõulasi,» kirjutati välisministeeriumi avalduses.

Kreeka andis eile asüüli seitse Türgi ohvitseri Kreekasse lennutanud helikopteri kaaspiloodile. Kaaspiloot maandas helikopteri Türgi piiri lähedal olevasse Alexandroupoli linna vaid mõned tunnid pärast riigipöörde nurjumist 15. juulil 2016. Ta on eitanud osalust riigipöördekatses.

Kreeka võimude otsus on löögiks Ankarale, mis on korduvalt nõudnud kaaspiloodi väljaandmist, kuid kohtunike otsuse kohaselt seaks see tema inimõigused ohtu. Kohus võttis otsuse langetamisel arvesse inimõigusrühmituste ja Euroopa Nõukogu soovitusi, milles hoiatatakse, et Türgi on väidetavate riigipöörajate inimõigusi korduvalt rikkunud.

Türgi kinnitustest hoolimata ütlesid kohtunikud, et neil ei ole tõendeid, mis viitaksid kaaspiloodi osalusele riigipöördekatses.

Otsus ülejäänud seitsme Türgi sõjaväelase kohta langetatakse lähinädalatel. Kreeka ülemkohus oli jaanuaris tõkestanud ohvitseride väljaandmise, öeldes, et neile ei saa Türgis osaks õiglast kohtupidamist.

Juhtum on põhjustanud pingeid nende kahe NATO liikmesriigi vahel.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohtus varem sel kuul Ateenas Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega, kellele edastas isiklikult soovi, et Kreekasse põgenenud sõjaväelased välja antaks. Tegemist oli Türgi presidendi esimese riigivisiidiga Kreekasse 65 aasta jooksul.

Enam kui 140 000 inimest, sealhulgas kohtunikke, advokaate, ajakirjanikke ja akadeemikuid on Türgis riigipöördekatse järel töölt vallandatud. Veel 55 000 inimest on vahistatud väidetavate sidemete tõttu Ühendriikides elava islamivaimuliku Fethullah Güleniga.

Türgi peab Gülenit riigipöördekatse korraldajaks, vaimulik ise eitab seda kategooriliselt.