Tuumanupust tugevama Euroopani: millised olid maailma riigipeade uusaastakõned?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donald Trump, Melania Trump ja Barron Trump Mar-a-Lagos.
Donald Trump, Melania Trump ja Barron Trump Mar-a-Lagos. Foto: JONATHAN ERNST/Reuters/Scanpix

Kes kiitis ennast, kes uhkeldas tuumarelvadega, kes soovis riikide vahel tugevamat koostööd. Siin on ülevaade maailma riigipeade uusaastakõnede olulisematest mõtetest.

Donald Trump, USA

«Milline aasta see on olnud ja me alles alustame! Aasta 2018 saab olema fantastiline! Koos me muudame Ameerika taas suureks! Head uut aastat!» kirjutas president Trump Twitteris.

Donald Trump perega Mar-a-Lagos.
Donald Trump perega Mar-a-Lagos. Foto: JONATHAN ERNST/Reuters

Ühendriikide riigipea võttis uue aasta vastu Floridas oma Mar-a-Lago kuurordis, kus jätkas postitusi sotsiaalmeediasse.

Tema sõnul käib rahva käsi praegu paremini kui varem ja mõningaid valitsuse saavutusi, nagu relvakandmisõiguse kaitsmine, edusammud võitluses äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu ning piirikaitse tugevdamine, pole tarvis mainidagi.

«Miks peaksid nutikad valijad tahtma valida 2018. aasta valimistel demokraate kongressi, kui nende poliitika tapaks täielikult alates nendest valimistest loodud suure jõukuse,» säutsus Trump Twitteris järgmise aasta novembris peetavatest kongressi vahevalimistest rääkides, kus vabariiklastel on mõlemas kojas kaitsta enamus.

Vladimir Putin, Venemaa

Vene president Vladimir Putin soovis eile traditsioonilises uusaastatervituses kaasmaalastele muutusi paremuse poole ja Venemaale rahu ja õitsengut.

Vladimir Putin.
Vladimir Putin. Foto: Michael Klimentyev/Sputnik

«Toogu uus aasta muutusi paremuse poole iga inimese ja pere elus,» ütles Putin kõnes venemaalastele, mille kandsid üle riigitelevisioon ja mida vahendasid Vene uudisteagentuurid.

Esimesena kuulsid Putini uusaastatervitust Vene Kaug-Ida elanikud, kellele saabus uus aasta Eesti aja järgi kell 2 eile pärastlõunal.

Vene riigijuht edastas erisoovid kõigile, kes aastavahetsel töötavad, täites oma sõjalist või muud ametialast kohust. Samuti tänas Putin venelasi usu eest endasse ja oma riiki.

Xi Jinping, Hiina

«Hiina etendab oma osa rahvusvahelise korra kaitsmises ja kliimamuutuste vastases võitluses, kaitstes kindlalt ÜRO autoriteeti,» ütles president Xi Jinping eile uusaastakõnes, lubades juurida aastaks 2020 riigi maapiirkondades välja vaesuse.

Hiina president Xi Jinping.
Hiina president Xi Jinping. Foto: Scanpix

Xi sõnul on hiina rahvas pühendunud majandusreformide elluviimisele 2018. aastal, mil möödub 40 aastat endise riigipea Deng Xiaopingi juhitud majandusreformide algusest.

President möönis ka puudujääke valitsuse töös. «Sellepärast peame tugevdama vastutustunnet ja tegema head tööd inimeste heaolu tagamisel,» lausus Xi, lisades, et rahva heaolu on Kommunistliku partei ja valitsuse suurim poliitiline saavutus.

Rahvusvahelistest teemadest rääkides lubas Xi, et Hiina kaitseb kindlameelselt ÜRO autoriteeti, täidab aktiivselt riigi rahvusvahelisi kohustusi ja jääb kindlalt pühendunuks kliimamuutuste vastases võitluses antud lubadustele.

Kim Jong-un, Põhja-Korea

«Tuumanupp on mul alati laual. See ei ole mingisugune väljapressimine, vaid reaalsus,» märkis Kim uusaastakõnes.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un.
Põhja-Korea liider Kim Jong-un. Foto: KCNA/Reuters/Scanpix

Kim kutsus ühtlasi riiki ja rahvast üles tõhustama veelgi ballistiliste rakettide ja tuumalõhkepeade tootmist, et tagada enda kaitsevõime.

«Me peame massitootma tuumalõhkepäid ja ballistilisi rakette ning vähendama nende valmistamisele kuluvat aega,» rääkis Põhja-Korea liider. «Põhja-Korea saab hakkama igasuguste USA tuumaähvardustega ja meil on tugev tuumaheidutus, mis hoiab ära Ühendriikide tulega mängimise.»

Emmanuel Macron, Prantsusmaa

Emmanuel Macron
Emmanuel Macron Foto: LUDOVIC MARIN/AFP/Scanpix

Prantsuse president Emmanuel Macron nimetas 2018. aastat otsustavaks ning märkis, et koostöö Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on võti tugevama Euroopa saavutamiseks, et EL suudaks konkureerida ka Hiina ja USAga.

«Euroopa on hea Prantsusmaa jaoks ning Prantsusmaa ei saa olla edukas ilma tugeva Euroopata,» lausus Macron eilses pöördumises. «Meie dialoog Saksamaaga on tingimus Euroopa edasiliikumiseks.»

Angela Merkel, Saksamaa

Saksa liidukantsler Angela Merkel.
Saksa liidukantsler Angela Merkel. Foto: Scanpix

Saksa kantsler Angela Merkel lubas ühendada jõud Prantsusmaaga, et hoida Euroopa Liitu koos. Samuti lubas kantsler uue valitsuse viivitusteta paika saada.

«27 Euroopa riiki peavad tegema tugevamat koostööd kui kunagi varem, et ühtsust säilitada,» sõnas Merkel. «Sellest saab tulevaste aastate otsustav küsimus.»

Paavst Franciscus

Paavst Franciscus avaldas ülemaailmse rahupalvepäeva puhul oma läkituse, milles palus toetada kõiki, kes põgenevad sõja või nälja eest.

Paavst ütles enda pöördumises, et kõik inimesed kuuluvad ühte perekonda – nii pagulased kui ka neid vastu võtvad kohalikud kogukonnad. Seega on kõigil ka ühesugune õigus nautida maa pakutavaid hüvesid. Samuti kutsus kirikupea ÜRO-d tegema põgenikekriisi leevendavaid kokkuleppeid, et korraldada reeglipärast rännet Euroopas.

Paavst Franciscus kõnet pidamas.
Paavst Franciscus kõnet pidamas. Foto: ALESSANDRA TARANTINO/AP/Scanpix

Uus sajand ei ole paavst Franciscuse sõnul tänaseni veel oma lõputute sõdade, konfliktide, genotsiidide ja etniliste puhastuste ahelas mingit muutust toonud – sõjalised konfliktid ja teised organiseeritud vägivalla vormid põhjustavad jätkuvalt inimeste rännet – olgu see siis riikidesisene või piirideülene.

Siiski rändavad inimesed paavsti sõnul ka teistel põhjustel – peamiselt seetõttu, et nad ihaldavad paremat elu ja püüavad tumeda tuleviku lootuse selja taha jätta. Asutakse teele, et ühineda perega, et kasutada võimalust leida tööd või saada haridust – need, kel sellised võimalused puuduvad, ei ela ju samuti rahu tingimustes, selgitas paavst.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles