/nginx/o/2018/01/03/7458959t1h62a6.jpg)
USA võimud kaaluvad seadusandlust, mis võimaldaks sadadel tuhandetel noortel immigrantidel saada Ühendriikide kodakondsust, kuid migratsioonipoliitika prioriteediks on jätkuvalt müüri ehitamine Mehhiko-USA piirile, ütles sisejulgeolekuminister Kirstjen Nielsen eile.
Kongress kaalub kolme võimalust, millest üks on deporteerimise eest ajutiselt kaitstud isikud alaliselt legaliseerida või neile kodakondsus anda, ütles minister Nielsen intervjuus.
Sellisel juhul tuleks täpsustada vastavad USA kodakondsusele kvalifitseerumise tingimused, lisas ta.
President Donald Trump ütles septembris, et ei kaalu kodakondsuse andmist lapsena riiki toodud ebaseaduslikele migrantidele, kes olid väljasaatmise eest kaitstud ekspresident Barack Obama ajal kehtestatud programmi DACA (Deferred Action for Childhood Arrivals) alusel.
Trump on Obama programmi tühistanud ning ärgitanud kongressi leidma juriidilist lahendust 2018. aasta märtsiks.
Kongress arutab nendele migrantidele alalise elukoha andmist, ajutise - kolmeks kuni neljaks aastaks - elukoha võimaldamist, mida saaks vajadusel uuendada ja kodakondsust, ütles Nielsen.
Müüri ehitamine Mehhiko piirile on USA jaoks Nielseni sõnul aga esmatähtis küsimus. Samuti tahab USA administratsioon, et asüülitaotluste menetlemisel ja politsei ning migratsiooniametnike koostöös poleks nii palju möödahiilimisvõimalusi.
Nielsen ja teised administratsiooni ametnikud arutavad kongressiliikmetega võimalikku kokkulepet sel nädalal. Trump peaks kõrgemate kongressi liikmetega migratsiooni täna arutama.
Hetkel on USA-Mehhiko piiril tõkked 1046 kilomeetri ehk umbes ühe kolmandiku ulatuses piirist. Need tõkked püstitati vabariiklasest presidendi George W. Bushi võimuloleku ajal. 2018. ja 2019. aastal tahab Trump 3,2 miljardit dollarit, et ehitada ning vahetada välja 118 kilomeetrit piiritõket California ja Texase osariikides, ütles Nielsen.