USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) häkkimise eliitüksuse endine töövõtja nõustus tunnistama end süüdi agentuuri salastatud dokumentide kõrvaldamises.
NSA ekstöövõtja tunnistas end süüdi agentuuri andmete kõrvaldamises
Üle maailma arvutisüsteemidesse häkkimisele keskenduva NSA üksuse väidetav töövõtja Harold Martin, kavatseb tunnistada end süüdi ühes süüdistuspunktis talle esitatud 20-st eesmärgiga leida lõpplahendus 15 kuud kestnud kohtuasjale, selgub kolmapäeva õhtul kohtule esitatud dokumentidest.
Juhtum on toonud tähelepanu keskmesse NSA saladokumentide mitu järjestikust ränkade tagajärgedega leket.
2017. aasta 8. veebruarist pärineva süüdistuse järgi varus Martin oma koju ja autosse 50 terabiti mahus NSA andmeid ja dokumente 20 aasta pikkusest perioodist. Materjal sisaldas väidetavalt tundlikke digitaaltööriistu teiste riikide valitsuste arvutisse tungimiseks.
Martin vahistati 2016. aasta lõpus ja sellele eelnevalt oli NSA avastanud, et osa selle häkkimistööriistadest langes siiani salapärase rühmituse Shadow Brokers kätte. Rühmitus pakkus mõnesid NSA häkkimisrelvi internetis müügiks ja jagas mõnda ka tasuta.
Kohtudokumentide järgi võtab Martin oma süü ametlikult omaks 22. jaanuaril. Teda võib oodata 10-aastane vanglakaristus ja 250 000 dollari suurune trahv. Karistust ei määrata talle enne, kui lahendus leitakse ülejäänud 19 süüdistuspunktis.
Avalikult ei ole Martinit seni siiski üheski NSA andmelekkes süüdistatud.
Detsembris esitati NSA häkkimisüksuse veteranile Nghia Hoang Phole (67) süüdistus agentuuri saladokumentide kõrvaldamises ja säilitamises. Vietnamis sündinud Pho, kes oli koju viinud ka ülisalajasi NSA materjale ja programme, tunnistas end ühes süüdistuspunktis süüdi.
Päevalehe New York Times andmeil tungisid arvatavad Vene häkkerid Vene tuntuima küberturbefirma Kaspersky tarkvara kasutades Pho eraarvutisse, et saada NSA dokumendid enda valdusesse.
Ka seda juhtumit pole Shadow Brokersi sooritatud vargusega seostatud.
Luureekspertide sõnul on NSA ja USA Luure Keskagentuuri (CIA) andmelekked kahjustanud Ühendriikide luureasutuste võimet tungida teiste riikide valitsuste arvutisüsteemidesse ja teistesse spionaažisihtmärkidesse.