/nginx/o/2018/01/06/7466053t1h4847.jpg)
Hiina on 2011. aastal orbiidile saadetud Tiangong-1 kosmosesondi üle kontrolli kaotanud ja ootab, kuni see millalgi märtsikuus Maale prantsatab.
Kontrolli kaotanud Hiina kosmosesond liigub Maa suunas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmoseekspertide hinnangul on otsene oht inimestele minimaalne ja võimalus, et inimene kosmilise prügiga pihta saab kaduvväike. Tegelikult on võimalused üks triljoni vastu, mis on oluliselt vähem tõenäoline kui välgutabamuse saamine.
Parima ja kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt põleb 8,5 tonni kaaluv aparaat Maa atmosfääri sisenedes suures osas lihtsalt ära ja allesjäänud tükid kukuvad ookeani.
«Kõige hullem realistlik võimalus on see, et Tiangong-1 siseneb atmosfääri tiheda asustusega ala kohal ja mõned suuremad tükid jõuavad ka maapinnale, kahjustades mõnda hoonet,» sõnas Harvard-Smithsonian keskuse astrofüüsik Jonathan McDowell.
«Aga seda ei ole 60 aasta jooksul kosmoseprügiga juhtunud. Võimalused on väikesed,» lisas teadlane.
2011. aastal üles lennutatud Tiangong-1 ehk «Taevane palee» kaalub 8,5 tonni ja on koos 2016, aastal startinud Tiangong-2-ga Hiina kosmose-eesmärgi esimene verstapost.
2022. aastaks soovib Peking saavutada juba 20-tonnise alalise kosmosejaama käigushoidmist.
Astronaudid kasutasid Tiangong-1 viimati 2013. aastal.