Soomlased hindavad riigi presidentidest enim Urho Kaleva Kekkoneni (1956–1982), ilmneb omavalitsuste arendamise sihtasutuse Kunnallisalan kehittämissäätiö arvamusuuringust.
Uuring selgitas välja soomlase lemmikpresidendi
Ligi pooled küsitlusele vastanuist nimetasid Kekkoneni kolme enim hinnatud presidendi seas.
Teisel kohal on praegune riigipea Sauli Niinistö (alates 2012), kes oli esikolmikus 45 protsendil vastanuist. Kolmandaks platseerus 35 protsendiga Mauno Koivisto (1982-1994).
Naised hindavad Tarja Haloneni (2000-2012) ja Koivistot meestest enam. Meestest seadis Haloneni kolme sekka vaid iga viies vastanu (22 protsenti), samas kui igast viies naisest tegi seda kaks (39 protsenti).
Mehed mainisid naistest sagedamini Risto Ryti (1940-1944), Carl Gustaf Emil Mannerheimi (1944-1946) või Juho Kusti Paasikivi (1946-1956) nime.
Kõikide vastajate seas oli Halonen 30 protsendiga neljandal kohal. Mannerheimi nimetas 23 protsenti ja kuuendaks tõusnud Martti Ahtisaarit (1994-2000) 21 protsenti.
Haloneni ja Ahtisaarit hindavad rohkem noored. Vanemate seas on Kekkoneni ja Niinistö edumaa valdav.
Valikutes võib näha ka parteilist vaatenurka ja «omadest» riigipeadest peetakse lugu. Keskerakonna pooldajad hindasid eriti Kekkoneni, Niinistöt, Paasikivit ja Kyösti Kalliot (1937-1940). Koonderakonna toetajad mainisid enim Niinistö, Mannerheimi, Paasikivi ja Ryti nime.
Iseseisvusaja nelja esimest presidenti nimetasid vaid õige vähesed, samas kui viimased neli olid kõik kuue hinnatuima seas.
Omavalitsuste arendamise sihtasutuse tellitud küsitluse viis detsembri algul läbi uuringufirma Kantar TNS. Küsitletuid oli veidi üle tuhande ja uuringu veamarginaal alla kolme protsendi.