Soome võimalik liitumine NATOga kõigutaks praegust stabiilsust, ütles Soome Keskerakonna presidendikandidaat Matti Vanhanen eile ajalehele Helsingin Sanomat.
Vanhanen: Soome liitumine NATOga kõigutaks stabiilsust (2)
Vanhaneni sõnul on Soome ja Rootsi sõjaline neutraalsus osa sellest stabiilsusest.
«Kõik on sellega harjunud ja teistel on meie tegevust kerge prognoosida. See on teatud mõttes sama asi, nagu me praegu näeme, kuidas Venemaa on Ukraina osas reegleid rikkunud. Kui Soome ja Rootsi oma põhihoiakuid räigelt rikuksid, ärataks see teises pooles hämmastust, miks on justnagu mängureegleid muudetud,» lausus Vanhanen.
Kui harjunud põhiasju muudetakse, siis teised hakkavad mõtlema, miks. Mis kavatsused selle taga on?
Helsingin Sanomate küsimusele, kas Soome ja Rootsi võimalikku liitumist NATOga saab võrrelda Venemaa tegevusega Ukrainas, vastas Vanhanen: «See on täiesti erineva mõõtkava küsimus, kuid kõneleb sellest, et kui harjunud põhiasju muudetakse, siis teised hakkavad mõtlema, miks. Mis kavatsused selle taga on?»
Ta lisas, et suurim väljakutse Soome ja Venemaa suhetele on Venemaa käitumine, sest see riik on rikkunud Ukrainas rahvusvahelisi mängureegleid. Vanhanen arvas siiski, et Soome ja Venemaa vastastikune mõistmine on kõigest hoolimata suhteliselt hea.
«Ses mõttes pole see «isiklik», vaid on seotud laiema põhimõttega sellest, et tegutseda tuleb ühtsete mängureeglite kohaselt,» lisas Vanhanen.
Vanhaneni võrdlus tekitas eile arutelu sotsiaalmeedias ja ta täpsustas oma kommentaare hilisõhtul Ilta-Sanomatele.
«Ütlen seal selgelt, et Venemaa puhul on üheselt tegemist rahvusvahelise lepingu rikkumisega. Selles mõttes ei ole see loomulikult võrreldav,» sõnas Vanhanen Ilta-Sanomatele.
Venäjän kohdalla on yksiselitteisesti kyse kansainvälisen sopimuksen rikkomisesta. Tässä suhteessa en tietenkään vertaa Nato-jäsenyyden hakemista ja Venäjän toimia Ukrainassa. https://t.co/Wn9bTm7mX4
— Matti Vanhanen (@VanhanenMatti) January 7, 2018
Hiljem kordas ta sama mõtet Twitteris.
Vanhanen on parlamendi väliskomisjoni esimees. Aastail 2003-2010 oli ta peaminister.