Hollandi Groningeni provintsi raputas eile maavärin magnituudiga 3,4, mis väidetavalt olid põhjustatud gaasi ammutamisest Euroopa suurimal gaasiväljal.
Hollandit raputas maavärin magnituudiga 3,4
9. jaanuar 2018, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elanike sõnul värises maa umbes kell 15 (Eesti aeg kell 16). Hollandi kuninglik meteoroloogiainstituut (KNMI) kinnitas, et tõugete epitsenter oli Zeerijpi asula juures ja hüpotsenter umbes kolme kilomeetri sügavusel.
Esialgsetel andmetel maavärin suuremat kahju ei tekitanud, vahendas rahvusringhääling NOS.
«Meie kontor rappus. See kõigutas mu tooli. Veider maavärin,» kirjutas Twitteris üks pealtnägijaist, kes nimetas end Estheriks. «Meil oli just maavärin, seekord ma tundsin seda!» lisas teine tunnistaja nimega Aniek.
Põhja-Groningenis, kus asub Euroopa Liidu suurim gaasiväli, on aset leidnud mitmeid maa-aluseid tõukeid, mis sagenesid, kui gaasitootmine piirkonnas hakkas 1990. aastatel kasvama.
Suhteliselt madala magnituudiga maavärinate põhjuseks peetakse tohutuid õhutaskuid, mis tekivad maa all gaasi ammutamisest. Seni tugevaim gaasi ammutamisest tingitud maavärin magnituudiga 3,6 registreeriti Groningenis 2012. aastal.
Elanike sõnul on korduvad tõuked kahjustanud kodusid, talumajapidamisi ja ajaloolisi hooneid.
«Mullu registreeriti Groningeni gaasivälja piirkonnas kokku 18 maa-alust tõuget magnituudiga 1,5 ja enam,» märkis KNMI.