/nginx/o/2018/01/09/7471703t1h467a.jpg)
Venemaa pealinnas Moskvas tehti aastavahetusel enam kui 20 objektile 15 anonüümset libapommiähvardust, teatas täna uurimisele lähedane allikas.
Telefoniterrorism Venemaal jätkus ka aastavahetusel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pühade ajal evakueeriti kolm raudteejaama, kümme restorani, mitu ostukeskust ja hotelli, kaks kortermaja ning metroojaam,» ütles uudisteagentuurile Interfax anonüümne allikas, kelle sõnul evakueeriti libaähvarduste tõttu üle 10 000 inimese.
Mullu sügisest on Venemaad tabanud pommiähvarduste laviin. Anonüümseid kõnesid on saanud nii koolid, suured kaubanduskeskused, hotellid, restoranid, lennu- ja raudteejaamad, kinod aga ka elumajad. Kõigil juhtudel inimesed evakueeriti ohutsoonist, kuid mitte ükski ähvardus pole osutunud tõeks.
Seni pole aga usaldusväärset vastust peamisele küsimusele – kes seda Vene meedias «telefoniterrorismiks» ristitud aktsiooni korraldab ja mis eesmärgil.
Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) ülem Aleksandr Bortnikov teatas mullu oktoobri alguses lakooniliselt, et kogu asja taga on neli välismaal elavat venemaalast. Ähvarduste tegemiseks olevat kasutatud IP-telefone, mida Bortnikovi väitel on raske jälitada. Võimalike motiivide kohta ei öelnud FSB juht sõnagi.
Hiljem on julgeolekuagentuurid väitnud, et kõned on tulnud enamasti Süüriast, kuid neid on tehtud ka Türgist, Ukrainast, USAst, Kanadast, Kasahstanist ja Usbekistanist.
Ka on spekuleeritud, et pommiähvarduste laine taga võivad olla Venemaa enda julgeolekuorganid, et testida Venemaa sisekaitse ja haiglate valmisolekut. Selle spekulatsiooni kriitikud on aga küsinud, miks pole telefoniterror lõppenud.
/nginx/o/2018/01/09/7471707t1h828e.jpg)
Telefoniterrorismi ohvriks on alates septembrist langenud ligi 200 Venemaa linna Kaliningradist Vladivostokini. Ähvardusi on tehtud umbes 3000 objektile, evakueeritud on miljoneid. Kahju hinnatakse miljardites rublades.
Eriti aktiivne oli «pommitamine» septembri keskel, aga ka näiteks 6. oktoobril, kui Moskvas evakueeriti ühe päeva jooksul 160 000 inimest 260 avalikult objektilt.
Vene president Vladimir Putin kirjutas mullu aasta lõpus alla seadusele, mis näeb ette maksimaalse karistuse kahekordistamist telefonitsi tehtud ja valeks osutunud pommiähvarduste eest. Kui seni oli maksimaalseks karistuseks viieaastane, siis uue seaduse järgi tõusis kümneaastane vangistus.