/nginx/o/2011/05/13/581680t1hecf0.jpg)
Tänavu 10. jaanuaril kuulutas kümnendeid Hispaaniat painanud baskide terroriorganisatsioon ETA, et paneb relvad lõplikult maha. Sellegipoolest pole Bilbao iseseisvumismeelsed ja Madridi keskvalitsus jõudnud veel sugugi päris lõpliku teineteisemõistmise ja mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.
Viimane terav teade Baskimaa küsimuses saabus selle kuu alguses poliitiliselt rindelt. Nimelt teatas vasakpoolne Baski Rahvuslik Partei (PNV), et lõpetab vasakpoolsuses nendega sama sammu astuva Jose Luis Rodriquez Zapatero sotsialistide valitsuse toetamise parlamendis.
Varem oli PNV aidanud Zapatero sotsidel parlamendis läbi suruda rahva seas ebapopulaarsed kärped 2011. aasta riigieelarvesse. Parlamendienamuseks vajalikud baskide hääled kaotas Zapatero aga vastuseks Hispaania ülemkohtu otsusele keelustada värskelt moodustatud baski äärmusvasakpoolsete parteide liidu Bildu osalemine 22. mail peetavatel kohalike omavalitsuste valimistel.
«Me lükkame sellise poliitilise ebaseadustamise absoluutselt tagasi,» ütles PNV president Inigo Urkullu, lisades, et seetõttu peatub ka nende igasugune koostöö ja toetus valitsusele.
Bildu moodustamisel osales kaks legaalset baskide parteid: Eusko Alkartasuna ja Alternatiba. See liit rajati vastusena Hispaania kohtu kuu aega varem langetatud otsusele keelustada Sortu-nimeline uus partei põhjendusega, et see on ETA poliitilise tiiva Batasuna otsene järeltulija.
Ka Bildu keelamise põhjuseks oli Batasuna osalus. Hispaania lehtedes ilmunud politseiinfo kohaselt oli Bildu ETA poliitilise tiiva plaan B pärast Sortu ärakeelamist. Siseminister Alfredo Perez Rubalcaba sõnul oli tõendiks selle kohta asjaolu, et osal Bildu liikmetel on juba 2003. aastal keelatud Batasunaga otsene side.
Ka on Zapatero kuulutanud, et ETA jaanuarikuisest teatest relvade mahapaneku kohta ainuüksi ei piisa. Tema sõnul rahuldaks valitsust ainult see, kui ETA kuulutaks, et läheb laiali. Vastasel juhul aga jätkavad võimud ükshaaval selle rohkem kui 800 inimese surma eest vastutava organisatsiooni liikmete jahtimist.
Üheks põhjuseks, miks valitsus ETAt ei usalda, nimetatakse vaherahu, mida ETA 2006. aastal läbirääkimiste käigus lubas. Möödus vaid üheksa kuud ja baskide terroriorganisatsioon murdis oma tõotust, õhkides Madridi Barajase lennuvälja parklas autopommi ja tappes sellega kaks inimest.
Peale selle seisab ETA nagu paljud teisedki terroriorganisatsioonid tõenäoliselt raske probleemi ees seoses mõningate radikaalsemate liikmetega, kes ei soovi võitlust lõpetada.
Näiteks avas ETA liige Prantsusmaal Creuse’i piirkonnas 9. aprillil autost tule politseinike pihta, vigastades üht korrakaitsjat. Ning kuigi ETA saatis hiljem välja teate, et juhtunu ei peegelda nende organisatsiooni tahet, sattus nende nimi siiski taas musta uudisesse.
Möödunud kuul külvas segadust ka see, kui Hispaania võimud otsustasid taas vangistada paar nädalat varem trellide tagant vabastatud 53-aastase ETA liikme Antonio Troitoni. 1987. aastal 2700(!) aastaks vangi mõistetud ja vahepeal lahti lastud Troitoni otsustas kohus taas luku taha panna prokuratuuri apellatsiooni põhjal. Nagu Hispaania ise teatas, sai 22 inimese surmas süüdi mõistetud bask vabastatud kogemata ning peaks vanglaleiba sööma 2017. aastani.
Samas, kui Europol avaldas hiljuti oma möödunud aastal paranema hakanud terrorismistatistika, viidati olukorra edenemise ühe põhjusena just ETA rahunemisele. Mullu toimus Euroopas 21,2 protsenti vähem terrorirünnakuid kui tunamullu ning Europoli sõnul andis sellesse märkimisväärse panuse just rünnakud lõpetanud ETA.
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)