/nginx/o/2018/01/10/7473619t1h6b92.jpg)
Kreeka parlament otsustas eile piirata riigi kirdeosas tegutsevate islamikohtute volitusi.
Kreeka kärpis riigis tegutsevate islamikohtute võimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile parlamendis vastu võetu eelnõu järgi saab osapool, kes pole rahul islamikohtu otsusega, pöörduda vaidluse lahendamiseks Kreeka tavakohtusse. See tähendab, et lõplik sõna jääb tavakohtutele.
Kreeka on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kus islamikohtud saavad seaduslikult õigust mõista. Vastav seadus võeti vastu sadakond aastat tagasi.
Islamikohtud lahendavad islamivähemuse tsiviilvaidlusi – lahutuste, laste hooldusõiguse, pärandusega seonduvat – šariaadi alusel riigi kirdeosas Lääne-Traakias. Türgi piiri lähedal asuvas piirkonnas elab 120 000 islamiusulist, peamiselt türklased.
Vastav seadus võeti vastu 1923. aasta Lausanne´ lepinguga Türgi ja Kreeka vahel. Kui Osmani impeeriumi lagunedes sai Türgist ilmalik riik, siis Kreekasse elama jäänud türgi vähemuse vaidlusi lahendati edasi šariaadi alusel.
Mullu detsembris Kreekat külastades ütles Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et Kreeka ei täida Lausanne´i lepingut, keeldudes austamast riigi islamivähemust. Kreeka võimud on taolisi väiteid eitanud.
Eelnõu loodi pärast Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud pärandusvaidlust, mille esitas Kreeka kirdeosas Komotinís elav islamiusuline naine. 67-aastane lesk Hatijah Molla Salli võitis pärandivaidluse oma surnud abikaasa õdedega Kreeka apellatsioonikohtus. Keeka ülemkogus aga otsustas, et ainult muftil on õigus lahendada moslemite pärandivaidlusi.
Naine pöördus seejärel Kreeka riigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtusse, mis peaks otsuse langetama sel aastal. Kui inimõiguskohus annaks õiguse hagejale, tähendaks see Kreeka valitsusele olulist tagasilööki.