Lõuna-Korea president Moon Jae-in kutsus täna Jaapanit Teise maailmasõja aegse seksiorjuse eest südamest vabandama.
Sõjaaegsete seksiorjade saatus ajab riike tülli
10. jaanuar 2018, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soul teatas sel nädalal, et ei taotle 2015. aastast pärineva kahe riigi kokkuleppe üle uusi läbirääkimisi, kuid ei kavatse enam kasutada Jaapani raha elus olevatele ohvritele hüvitise maksmiseks.
Lepe, millega Lõuna-Korea lubas lohutusnaiste teemat enam mitte tõstatada ja Jaapan eraldas miljardi jeeni (praeguse kursi järgi üle 7,5 miljoni euro) suuruse summa ohvrite toetamisele suunatud fondile, sõlmiti USA survel. Ühendriikides tekitab frustratsiooni kahe tähtsa liitlase kemplemine ajaloo üle ajal, kui kõiki kolme ähvardavad ohud Põhja-Korea suunalt.
Valesti seotud sõlm tuleb lahti siduda. Jaapan peaks aktsepteerima tõde ja paluma ohvritelt siiralt vabandust.
Jaapan oli enne kokkuleppe sõlmimist seisukohal, et küsimus lahendati 1965. aastal suhete normaliseerimise kokkuleppega, millega Tokyo maksis Lõuna-Koreale 800 miljonit dollarit laenude ja toetustena.
«Jaapani valitsus kannab kogu südamega vastutust «lohutusnaiste» pärast, millega meie sõjavägi rikkus tõsiselt paljude naiste au ja väärikust,» sõnastas 2015. aastal Soulis peetud pressikonverentsil esitatud vabanduse Jaapani toonane välisminister Fumio Kishida.
Kishida palus Jaapani nimel vabandust ja avaldas südamepõhjast kahetsustunnet kõigi nende pärast, kes elasid tema sõnul läbi nii palju valu ja arme, mida olevat nii füüsiliselt kui ka vaimselt raske parandada.
«Lohutusnaiste» saatus on valus teema, mis on pingestanud Lõuna-Korea ja Jaapani sidemeid aastakümneid. Ajaloolaste andmetel sunniti Teise maailmasõja ajal kuni 200 000 naist Koreast, Hiinast, Filipiinidelt ja teistest riikidest töötama Jaapani sõjaväelastele mõeldud bordellides.
Moon ütles uue aasta esimesel pressikonverentsil, et kokkulepet nn lohutusnaiste küsimuses ei oleks tulnud ohvrite osaluseta sõlmida. «Seda küsimust pole võimalik lahendada valitsustevahelise vorst-vorsti vastu tehinguna üle ohvrite peade,» sõnas ta leppe kohta, mille sõlmis Lõuna-Korea eelmine valitsus.
«Valesti seotud sõlm tuleb lahti siduda. Jaapan peaks aktsepteerima tõde ja paluma ohvritelt siiralt vabandust,» ütles Lõuna-Korea riigipea, kelle sõnul annaks see ohvritele võimaluse Jaapanile minevikus toime pandud halva andestada.
Tokyo on reageerinud Lõuna-Korea ametnike märkustele vihaselt. «Jaapan ei saa kunagi aktsepteerida seda, et Lõuna-Korea nõuab meilt uusi meetmeid sõltumata kokkuleppest, mis kinnitas sellele küsimusele lõpliku ja pöördumatu lahenduse,» ütles Jaapani valitsuse pressiesindaja Yoshihide Suga täna.
Moon, kes sarjas lepet ka mais peetud presidendivalimiste kampaania ajal, ütles täna, et pole võimalik eitada fakti Korea ja Jaapani vahel sõlmitud ametliku leppe olemasolust. «Samuti on oluline tegeleda hoolikalt Korea ja Jaapani suhetega,» ütles president.
Kes on «lohutusnaised»?
Keiserliku Jaapani armee poolt Teise maailmasõja eel ning ajal okupeeritud territooriumitel seksiorjusesse sunnitud kohalikud elanikud.
Väljend tuleb jaapanikeelsest sõnast ianfu, mis on eufemism prostituudi kohta.
Täpsetes arvudes ei olda kindlad: mõni Jaapani ajaloolane on pakkunud selleks 20 000 naist, Hiinas räägitakse isegi 400 000st.
Suurem osa naistest oli pärit Hiinast, Koreast ja Filipiinidelt, ent nende hulgas leidus ka Tai, Birma, Malaisia, Vietnami ja Taiwani kodanikke.
Naised võeti kinni kas otse tänaval või kavalusega: neile lubati tööd restoranides või tehastes.
Jaapanis puudub teema suhtes konsensus – osa äärmusrahvuslikke ja parempoolseid jõude on «lohutusnaiste» arvu kas tunduvalt pisendanud või nende olemasolu üldse maha salanud.
Tüliküsimus Jaapani ja Lõuna-Korea vahel on olnud takistuseks tihedamate liitlassuhete sõlmimisel Hiina tugevneva mõjuvõimu vastu, samuti Põhja-Koread puudutavates küsimustes.