Taani väljaanne: Narva venelased ei soovi NATO vägesid Eestisse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Taani sõdurid Ämaris.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Kuna Eestis paikneva NATO lahingugrupi ridades alustavad teenistust Taani sõdurid, avaldas Taani väljaanne Nyheder TV2 loo Narva elanike suhtumisest NATO sõduritesse. Artikli kohaselt on Narvas elavad venelased NATO suhtes negatiivselt meelestatud ja saadaksid hea meelega liitlassõdurid riigist minema.

Samas on välja toodud, et Eesti on riik, kus suurem enamus elanikest tervitab NATO sõdurite riigis viibimist. Välja tuuakse, et meelsus on rahvusvähemuse hulgas teistsugune.

«Umbes veerand elanikkonnast on venekeelne või vene-päritolu. Nende hulgas on vastuseis NATO sõduritele ja ka taanlastele suur,» kirjutab väljaanne.

TV2 korrespondent Uffe Dreesen sõnas: «Vaenulik suhtumine NATOsse on lähedalt seotud faktiga, et suur osa venekeelsetest inimestest saab informatsiooni peamiselt Vene meediast, kus NATOt on alati kujutatud vaenlasena ja ohuks rahule, täpselt nagu Nõukogude Liidu aegadel.» Dreeseni sõnul pole vahet, kas sõdurid on britid, prantslased või taanlased, aga halvimaks peetakse ameeriklasi.

Lähedased saatmas Taani sõdureid Eesti poole teele.

FOTO: SCANPIX DENMARK/REUTERS/SCANPIX

TV2 küsis kommentaare Narvas elavatelt ja töötavatelt inimestelt. 

Jüri Nikolajev ERRi Narva stuudiost kommenteeris: «Ilma NATO vägedeta oli rahu. Siis tulid NATO sõdurid ja tekkis risk konfliktiks Venemaa ja NATO vahel. See inimestele ei meeldi ja nad kardavad.»

Narva pensionär Vladimir Vassiljevitš sooviks ameeriklaste lahkumist Euroopast. Tema hinnangul peaks Euroopa saama Ühendriikidest iseseisvaks. Pensionär väitis ka, et Euroopa oli varasemalt Venemaa sõber. USAst võõrandumine tooks Vladimir Vassiljevitši hinnangul rahu.

Narva elanik Rustam Agavev ei usu, et NATO sõdurid Eestis positiivsetele muutustele kaasa aitavad. Tema hinnangul on Eestil oma kaitsevägi ja sellest piisab.  

Köögitöölise Natalja Arhapova sõnul pole NATO sõdurite kohalolu vajalik, samuti ei näe ta Venemaa poolset ohtu. «Venemaal pole Eestit vaja. Nii väike riik. Kaardil on Eesti vaid väike täpp, on ju nii?» küsis Arhapova.

Korrespondent Dreeseni sõnul ei ole paljudel vene rahvusest noortel Eesti kaitseväe vastu midagi ja ka rahvusvähemuste esindajad osalevad riigikaitses. «NATO sõdurid - ei aitäh! Eesti armee - sobib,» võtab Dreesen kokku tänavatel nähtu.

Narva promenaad Narva jõe kaldal. 

FOTO: Eero Vabamaegi/

Noored venelased on TV2 hinnangul vanemast generatsioonist parema haridustasemega, räägivad võõrkeeli ja on vanematest venelastest oluliselt eestimeelsemad. Vanemate venelaste kohta on öeldud, et nad ei reisi kuigi palju, sest nad ei saa seda lubada. Samuti räägivad nad üldjuhul vaid vene keelt. See paneb Dreeseni sõnul nad informatsiooni otsima just Vene meediast.

TV2 sõnul on Narva saatuse kohta juba alates 1990. aastatest palju küsimusi olnud. Teravamalt tulid need taas päevakorda Krimmi okupatsiooni ja Ida-Ukraina konflikti käigus.

«Täna arvatakse, et ei ole ohtu selliste sündmuste kordumiseks Narva piirkonnas,» ütleb Dreesen. Tema sõnul on paljud venelased Eesti majandusest kasu lõiganud ja saanud oluliselt rikkamaks oma pereliikmetest, kes elavad teisel pool piiri. Korrespondendi hinnangul on ka Euroopa Liidu viisavabadus Eesti kodakondsusega venelasi oluliselt aidanud.

Kiidusõnu pälvis taanlastelt Eesti riik, mis on TV2 arvates teinud head tööd potentsiaalse «vähemustega seotud pommi kahjutuks tegemisel».

Tagasi üles