Tuneesia rahutused riigi demokraatiat ei ohusta

Tuneesias on möödunud nädala jooksul kinni peetud üle 800 hinnatõusu vastu protestivat ja valitsuse tegevusega rahulolematut inimest.

FOTO: YOUSSEF-BOUDLAL/REUTERS/Scanpix

Eile möödus seitse aastat jasmiinirevolutsioonist, kui Tuneesias kukutati araabia kevade käigus 23 aastat võimul olnud diktaator Zine El Abidine Ben Ali. Revolutsiooni järel on Tuneesia saanud kiita demokraatlikule süsteemile ülemineku eest, kuid riik kannatab endiselt majandusraskuste käes. Sündmused kulmineerusid möödunud nädalal, kui pärast järjekordsete kokkuhoiumeetmete kehtestamist puhkesid Tuneesias protestid vaesuse ja tööpuuduse vastu. Äärmuslaste riigipööret neist sündmustest otsida aga ei maksa, kirjutab ajakirjanik Thea Karin.

Tellijale

Tuneesia sündmusi pidevalt jälgiva inimesena olin väga ebameeldivalt üllatunud, kui leidsin Tuneesias majanduslikel põhjustel puhkenud rahutusi käsitleva uudise juurest  lause: «Riigi võimud peavad pidevalt võitlema islamiäärmusliku terrorismiga ning valvama pingsalt piiri ebastabiilse Liibüaga.»

Sellise väite puhul tuleks kõigepealt kontrollida selle õigsust. Eelmise aasta lõpus, kui vestlesin endise Brüsselis tegutseva mõttekoja Carnegie Europe direktori ja praeguse Berliini Akadeemia Richard C. Holbrooki Foorumi juhataja Jan Techauga, ütles ta, et Tuneesia on teinud väga tugevat tööd terrorismivastases võitluses ning praeguseks on kõik kontrolli alla saadud.

Tagasi üles