Eile möödus seitse aastat jasmiinirevolutsioonist, kui Tuneesias kukutati araabia kevade käigus 23 aastat võimul olnud diktaator Zine El Abidine Ben Ali. Revolutsiooni järel on Tuneesia saanud kiita demokraatlikule süsteemile ülemineku eest, kuid riik kannatab endiselt majandusraskuste käes. Sündmused kulmineerusid möödunud nädalal, kui pärast järjekordsete kokkuhoiumeetmete kehtestamist puhkesid Tuneesias protestid vaesuse ja tööpuuduse vastu. Äärmuslaste riigipööret neist sündmustest otsida aga ei maksa, kirjutab ajakirjanik Thea Karin.
Tellijale
Tuneesia rahutused riigi demokraatiat ei ohusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuneesia sündmusi pidevalt jälgiva inimesena olin väga ebameeldivalt üllatunud, kui leidsin Tuneesias majanduslikel põhjustel puhkenud rahutusi käsitleva uudise juurest lause: «Riigi võimud peavad pidevalt võitlema islamiäärmusliku terrorismiga ning valvama pingsalt piiri ebastabiilse Liibüaga.»