/nginx/o/2018/01/15/7485433t1h2707.jpg)
6. jaanuaril Ida-Hiina meres kaubalaevaga kokku põrganud Iraani naftatanker Sanchi mõju keskkonnale pole selge, kuid osa eksperte hoiatab ajaloo suurima katastroofi eest.
Uppunud tanker ähvardab enneolematu katastroofiga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina riigimeedia andmetel oli tänahommikuse seisuga sündmuspaigal umbes 130 ruutkilomeetri suurune reostuslaik. Sündmuspaiga kohal kõrgub ka hiiglaslik must suitsupilv, kuna osa lekkinud ülikergest naftast põleb ka pärast laeva eilset põhjavajumist.
Tanker vedas umbes 136 000 tonni kondensaati, mis on võrreldes tavalise toornaftaga kergem ja märksa mürgisem.
Konsultant Richard Steiner ütles uudisteagentuurile AFP, et ajaloos pole kunagi varem nii palju kondensaati korraga keskkonda sattunud. «Ma ei tea, et kordagi varem oleks merekeskkonda sattunud korraga rohkem kui 1000 tonni kondensaati,» ütles Steiner.
Steineri sõnul võib olla tegu ühe suurema naftakatastroofiga ajaloos. Ta lisas, et kui kõigest 20 protsenti laeva pardal olnud kondensaadist satuks merre, võrduks see samasuguse katastroofiga, nagu juhtus 1989. aastal, kui tankerist Exxon Valdez lekkis Alaska rannikul 37 000 tonni naftat. Seda peetakse tänaseni kõige rängemaks keskkonnakatastroofiks.
Samas on ka teisi eksperte, kelle sõnul pole keskkonnaoht suur. Hiina riikliku okeanograafiaameti esindaja Zhang Yong ütles riigimeediale, et kondensaat meres pole ohtlikum kui tavaline toornafta ja sellel on inimestele minimaalne mõju, kuna leke ei toimunud rannikul.
Nimelt jõudis alus kokkupõrke toimumiskohast Hiina vetes hoovustega Jaapani territoriaalvetesse.
Zhangi kaasmaalasest keskkonnametnik Ma Jun ütles kohalikule päevalehele Global Times, et kõige halvem variant on, kui laev vajub põhja enne, kui selle pardal olev kondensaat on jõudnud täielikult ära põleda. Just see juhtuski.
Erinevalt toornaftast ei moodusta lekkinud kondensaat merepinnal silmaga nähtavat laiku, lisas Ma. Selle asemel tekib Ma sõnul merepinnast allpool mürgine kiht, mida pole aga näiteks lennukilt vaadates näha.
«See, et ei teki tavalist pinnaselaiku, ei tähenda, et mõju on minimaalne,» ütles Steiner, kelle sõnul võib mõju püsida kaua. Samuti kritiseeris Steiner riike, et need ei suuda keskkonnaalaseid andmeid kiiremini koguda, mis võimaldab valitsustel ja laevaomanikel väita, et kahju pole suur.
Aluse 32-liikmeline meeskond koosnes 30 iraanlasest ja kahest Bangladeshi kodanikust, kellest enamik on endiselt kadunud. Seni on leitud üksnes kolm surnukeha. Päästetöötajate sõnul pole lootust kedagi elusana leida.
Tanker oli teel Iraanist Lõuna-Koreasse, kui see põrkas 6. jaanuaril ligi 300 kilomeetri kaugusel Hiina rannikust kokku Hongkongis registreeritud puistlastilaeva CF Crystaliga. Kaubalaeva 21 hiinlasest meeskonnaliiget päästeti.
