/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/05/14/4063785t1hf7ff.jpg)
Võimalikud kriisiolukorrad Läänemere piirkonnas tuleb lahendada ühiselt, kuigi kõik piirkonna riigid ei kuulu NATOsse, ütles Leedut külastav Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.
Rootsi kaitseminister: kui Läänemere piirkonnas puhkeb kriis, puudutab see meid kõiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvame, et kui Euroopa meie osas midagi juhtub, oleme kõik ühel või teisel viisil sellesse kaasatud. Seepärast peame valmistuma olukordadeks, kus meil läheb vaja ühilduvust, lähedast kontakti ja võimalusi koos tegutseda,» ütles Hultqvist usutluses BNSile.
Analüütikud väidavad, et Venemaa agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas sundis rootslasi suhtuma NATO liikmesusse soodsamalt, kuigi Rootsi poliitikud ei ole liikmeks astumise arutelu algatanud.
Kuigi Rootsi NATOsse ei kuulu, siis sõjavägede võimekuse tõstmiseks on määravalt oluline koostöö naaberriikidega, lausus minister.
«Kui vaadata sõjalistesse liitudesse mittekuulumise seisukohast, siis on seda võimalik teha,» lisas Hultqvist, kuid rõhutas, et meie oma sõjadoktriini ei muuda.
Küsimusele, kas Rootsi annaks kriisiolukorras Leedule sõjalist abi, vastas minister, et ei soovi spekuleerida stsenaariumitega, mida võib olla palju.
«Kõige tähtsam on arutada, mida Leedu, Läti, Eesti, Soome, Rootsi saavad teha selles valdkonnas ühiselt. Mida me teha saame, on teha ettevalmistusi, et saaksime hallata kriisiolukorda koos ning tõsta selle kriisiolukorra puhkemise võimalikkuse latti kõrgemale,» märkis Hultqvist.